Nafta hinnad hakkasid esmaspäeval üle tüki aja taaskord langema, sest nii USA, Venemaa kui ka Saudi Araabia kasvatavad puudujääkide tasa tegemiseks oma tootmist.
Nafta hind hakkas taas langema
28. mai 2018, 08:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brenti toornafta futuurid langesid esmaspäeval 0,55 protsenti ehk 42 sendi võrra, olles praeguse seisuga 76,02 dollarit barreli kohta. U.S. West Texas Intermediate (WTI) toornafta langes 0,8 protsenti ehk 52 sendi võrra, jäädes hetkese seisuga 67,36 dollari peale barreli kohta, kirjutab Business Insider.
Brent ületas maikuu jooksul oma hinnaralli tipphetkel 80 dollari piiri ja paljuda analüütikud prognoosisid, et see võib jõuda ka saja dollarini. Selline kasv oleks võinud hakata takistama aga majanduskasvu ja kerima üles inflatsiooni.
Saudi Araabia ja Venemaa teatasid mõlemad reedel, et kaaluvad tõsta nafta tootmist üle miljoni barreli võrra päevas. Ka USA energiafirmad olid püstitanud möödunud nädala reedeks 15 uut puurtorni, tuues nende arvu 859 peale, mis on kõige kõrgem pärast 2015. aastat.
Nafta hinna tõusu on sellel aastal paljuski põhjustanud USA lahkumine Iraani tuumaleppest, mis toob tagasi islamiriigile määratud sanktsioonid ning poliitiline ja majanduslik kaos Venezuelas.