POSTIMEHE INTERVJUU Nordica juht Ryanairi siinsetest vallutusplaanidest: tänasel viisil ei jõua nad iial Eestis esimeste hulka (1)

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nordica juhatuse esimees Jaan Tamm
Nordica juhatuse esimees Jaan Tamm Foto: Raul Mee/Mollusk Media
  • Kui Ryanairiga lendab aastas siit 200 000 reisijat, siis Nordicaga üle 600 000.
  • Ryanairil oleks raske siia baasi luua, sest idasuunas ei saaks nad lennata.
  • Viimastel aastatel on Eestis arenenud pigem traditsiooniline kui odavlennundus.
  • See oleks suur tunnustus Nordicale, kui mõni suurem lennufirma neid üles ostaks.

Poolteist nädalat tagasi Eestit külastanud ja mitu huvitavat ideed välja pakkunud Ryanairi juhi siinse piirkonna vallutusplaane peab Nordica kõige paremal juhul optimistlikuks. Kas või juba sellepärast, et Ryanair ei jõua tänaste lennukitega iial Eestis tihedaima liiklusega lennufirmade hulka. Ka on liiga kõrgete lennujaamatasude üle kurtmine oma aja ära elanud.

Järgneb intervjuu Eesti rahvusliku lennufirma Nordica juhatuse esimehe Jaan Tammega.

Esmalt küsin seda, kuidas suhtute Michael O'Leary öeldud mõttesse, et Ryanair kaalub Eestisse oma piirkondliku sõlmjaama avamist? Sain ERRile antud intervjuust aru, et nad on selles küsimuses ka majandusministriga kohtumas käinud. Mida see tähendab Nordicale või ka Nordica partnerlusele LOTiga?

Me jälgime huviga Ryanairi arenguid, kuid reeglina me konkurentide tegevust ei kommenteeri. Härra O’Leary räägib küll pigem piirkondliku baasi kui sõlmjaama rajamisest Tallinna.

Kindlasti tuleb selles kontekstis hinnata Tallinna Lennujaama valmisolekut ja mõju tänasele infrastruktuurile. Lennujaam on ise avalikult öelnud, et praegust head teeninduse kvaliteeti suudetakse tagada kuni kolme miljoni reisija puhul aastas.

Seetõttu peaksid konkreetse lennuettevõtte ambitsioonid teenustasude kaudu toetama ka lennujaama võimekust kõigi klientidel teenindamisel ning ilusal jutul baseeruvaid tasuta lõunaid ei peaks pakkuma.

Nordica missioon on luua eelkõige Eesti inimeste huvidest lähtuvaid, stabiilseid, igapäevaseid ja aastaringseid lennuühendusi oluliste sihtkohtade ja sõlmjaamadega. Oluline pole selle juures ainult ühenduse olemasolu fakt, vaid ka näiteks reisija aega säästvad lennuajad.

Ryanairi juht rääkis aga palju ja eelkõige Euroopa inimeste toomisest Eestisse. Iseenesest on see tervitatav ja soovime neile sitkust, et ehk nende teine Tallinna tulemine oleks edukam kui eelmine kord (aastal 2011 vedas Ryanair Tallinnast 376 000 reisijat).

Taustaks veel, ajalooliselt on rohkem lennuvõimalusi Tallinnasse tekkinud siis, kui majanduses on head ajad. Kehvematel aegadel jäävad aga võõramaiste lennufirmade read Tallinnas hõredaks. Olen kindel, et Nordica teenindab Eesti inimesi igasugustel aegadel.

O'Leary ütles ka, et kui praegu reisib nendega Tallinnast 200 000 reisijat, siis sel aastal tahavad nad selle numbri kasvatada 300 000 peale, kuid pikemas tulevikus ühe miljonini aastas. Kui realistlik see on? Kas saate välja tuua ka, mis on Nordica kõige värskemad lennureisijate arvud aasta kohta? Kui palju on Nordical võimalik oma lennumahtusid veel kasvatada?

300 000 reisijat tundub küllalt realistlik selle aasta jooksul, arvestades nende uusi liine Tallinnast. Samas, selle mahuga Ryanairi turuosa Tallinas ilmselt märkimisväärselt ei kasva ning seda võib pidada pigem turu kasvuga kaasas käimiseks.

Rääkides ühest miljonist «pikas tulevikus», siis jääb see ehk veidi ebamääraseks, et hinnangut anda. Eeldatavalt peaks nad selleks pakkuma ka sõlmjaamale omaseid läbilende Tallinnast. Samas idasuunas pole Ryanairil Tallinnast võimalik lennata.

Palju sõltub, kui oluliseks Ryanair peab Eesti turgu ja palju siia panustab ning milliste alternatiivide vahel ta valib. On siiski üpris ilmne, et Tallinn pole ega ka saa iial nende jaoks strateegiliseks sihtpunktiks või baasiks, olles selleks liiga väike ning liiga kaugel nende põhiturust.

Nordica on loomisest saati olnud Tallinna lennujaama kasvumootor, olles igal aastal suurema kasvuga kui lennujaam keskmiselt. Meie reisijate arvu kasv Tallinnas oli eelmisel aastal 63 protsenti ja ulatus 613 000 reisijani. Protsendi osas pole sellist kasvu muidugi enam võimalik saavutada, kuid absoluutnumbrid kasvavad kindlasti.

Lisaks võib arvestada, et tegelikult teenindab Nordica oma tütarettevõtte Regional Jeti kaudu väljaspool Eestit isegi rohkem kliente kui siin ning võib hinnata, et sel aastal lendab meie lennukites umbes kaks miljonit reisijat.

Ühe kriitilise aspektina tõi O'Leary välja, et Tallinna lennujaama tasud on liiga kõrged. Kui neid alandatakse, oleks nad kohe nõus oma lennumahtusid suurendama. Kuidas teie seda aspekti hindaksite? Kas Tallinna lennujaama tasud on võrreldes teistes piirkondlike või Euroopa lennujaamadega kuidagi oluliselt kõrgemad?

Siinkohal tulebki välja suur erinevus Ryanairi ja teiste traditsiooniliste vedajate juures, seejuures ootuste osas lennujaamadele, teenustele ja hindadele. Ryanair on tuntud oma agressiivsete nõudmiste poolest lennujaamadele. Siiski on see ärimudel ennast ammendamas ja ka odavlennufirmad peavad järjest rohkem maksma lennujaama tasusid sarnaselt teistega.

Suurematel turgudel võib olla võimalus spetsialiseerida lennujaamu või nende terminale teenustes ja hinnapoliitikas odavlennufirmade ja traditsiooniliste vedajate vahel. Ma ei ole päris kindel, kas see Eestis võimalik oleks.

Tallinna Lennujaam on olnud väga edukas regionaalne lennujaam, mida tõendavad ka mitmed rahvusvahelised auhinnad. Seejuures on meie hinnangul Tallinna Lennujaama tasud pigem hoopis madalad. Arvestades, et nende hinnad on püsinud samad juba üle kümne aasta, siis edaspidi need eeldatavalt hoopis tõusevad, et tagada teenuste jätkuvalt hea kvaliteet.

Mulle teadaolevalt oli eelmisel suvel Ryanair Tallinna lennujaamas lennuoperaatoritest lennutiheduses 4.–5. kohal koos Finnairiga. Saan aru, et esimesel kohal on Nordica, talle järgnevad airBaltic ja Lufthansa. Uuringi nüüd, kuidas te hindate, kui palju potentsiaali on Ryanairil selles, et ta võiks tõusta 1. või 2. kohale?

Ryanair viib oma plaane ellu vastavalt enda äristrateegiale, mida ma ei tea ning seetõttu ei sooviks ennustada teise äriettevõtte potentsiaali ühes konkreetses lennujaamas. Küll aga võin hinnata, et tänane Ryanair ei hakka Eestis olema lennutiheduse poolest esirinnas lihtsalt seepärast, et tema lennukipargis on ainult 189-kohalised Boeing 737-800 tüüpi lennukid.

Isegi väga positiivsete ootuste korral pole niivõrd suurte lennukitega Tallinnast paljudesse sihtkohtadesse võimalik tihedalt lennata. Seetõttu eeldame, et nad on soovi korral võimelised küll jõudsalt suurendama reisijate arvu, võttes näiteks turuosa tšartervedajatelt, kuid lennutiheduses puudub neil Eesti turgu silmas pidades sobiv tehnika.

O'Leary ütles, et on Eesti puhul veel vaadanud Pärnu lennujaama, kuid seal on lennurada liiga lühike. Kas Nordical on pikas perspektiivis plaanis Eesti regionaalseid lennujaamasid kuidagi enda kasuks tööle panna? Pean peamiselt silmas nii Tartut kui ka Pärnut. Kui kasumlik üldse selline ettevõtmine saaks/võiks olla?

Regionaalsed lennujaamad Eestis on täna kõik riiklikult doteeritud ning tavapärane majandamine on seal keeruline, et mitte öelda võimatu.

Arvestades, et odavlennufirmad ootavad, et lennujaamad pakuvad oma teenuseid peaaegu tasuta ning lennujaam peaks sel juhul end ära majandama muudest kommertstuludest (parkimine, poed jne), siis see eeldaks märkimisväärset mahtu.

Leedus on Kaunase näitel öeldud, et odavlennufirmadelt oleks vaja umbes üks miljon reisijat aastas, et see tasuks ära. Taas, vaadates Eesti turu suurust, siis ei tundu realistlik.

Samas regionaalses võtmes see võib isegi kasulik olla kohalikule majandusele, kuid seda peaks siis ka vastavalt toetama ning see peaks olema riigi- ja kohaliku tasandi ühine strateegiline otsus.

Iseküsimus on siiski, kas Pärnu või Tartu kohalikud huvid just Ryanairi kontseptsioonist lähtudes parimal viisil kaetud saavad või eeldaksid need pigem suurema tihedusega regulaarseid liine väiksemate ja vähemnõudlike lennukitega mõnda lähiregioonis olevasse sõlmjaama.

Olete öelnud, et Nordica ei ole odavlennufirma ja seda on näha ka piletihindadest. Kui suurte konkurentidena te aga odavlennufirmasid Tallinna puhul näete? Pean silmas nii Ryanairi, aga ka easyJeti ja Wizzairi. Kas on mingit varianti, et nad hakkavad üks hetk Nordicat n-ö välja suretama?

Igal konkurendil on mõju meie tegevusele, kuid rääkides just odavlennufirmadest, siis võib väita, et viimaste aastate jooksul on Eestis pigem arenenud traditsiooniline lennundus. Üldise suundumusena maailmas need kaks teeninduskontseptsiooni siiski lähenevad ja ka meie oleme kampaaniate raames pakkumas väga soodsaid pileteid.

Siiski meie sihtpunktid Ryanairiga Tallinnast suure tõenäosusega kattuma ei hakka – näiteks, seni pole Ryanair Tallinnast lennanud ühtegi lennujaama, mida meie täna kaaluksime. Samuti on Nordica ja Ryanairi tüüpreisija kardinaalselt erinevad.

Tallinna turust umbes 55 protsenti reisijatest lendavad sihtpunktidesse, kuhu Tallinnast otselende pole. Suure tõenäosusega säilib see proportsioon ka järgneval kümnendil. Seega odavlennufirma ei mõjuta palju selliseid reisijaid, kes soovivad Tallinnast algavat reisi mugavalt ühendada sobivate jätkulendudega.

Seega me jälgime kindlasti rahulikult, kuidas odavlennufirmad Tallinnas arenevad ning käitume vastavalt turuolukorrale.

Ja viimasena, O'Leary ütles ülemöödunud nädalal, et teab Eesti lennufirmat Nordica, kuid märkis ka, et paari aasta pärast seda tõenäoliselt ei eksisteeri, sest mõni suurem lennufirma neelab selle alla. Sama seisukohta on Eesti jaganud ka paljud lennundusasjatundjad. Mis on teie seisukoht selles küsimuses?

Ühelt poolt on tegemist on spekulatsiooniga, mille aluseks on Euroopa turul toimuv järjepidev konsolideerumine. Samas oleks see suur tunnustus meie seni tehtud tööle ja võimalus Eestile, kui mõni suur lennufirma teeks Nordica ülevõtmiseks ostupakkumise.

Teisalt ei tähenda Nordica tänaseks siiski mitte lennufirmat, kes tegeleb ainult klientide teenindamisega Tallinnast, vaid meie ettevõte on regiooni mõistes arvestatav teenuse pakkuja teistele tellijatele. Alustades nullist, opereerime tänaseks juba 19 lennukiga, neist kahe kolmandikuga väljaspool Eestit.

Seega võib O’Learyl isegi õigus olla turu konsolideerumise osas, tõepoolest jääb Euroopasse kolm kuni viis suuremat lennugruppi. Aga ka nemad vajavad allhanketeenust just regionaalsete lennukitega. See tähendab omakorda jätkuvat potentsiaali Nordicale. Täna jätkame oma igapäevatööd ning sellele ei keskendu.

INFOKAST: Nordica peagi kolmeaastane

Nordica ehk ärinimega Nordic Aviation Group AS asutati Eesti valitsuse otsusega 25. septembril 2015 eesmärgiga tagada Eestile vajalikud lennuühendused pärast Estonian Airi tegevuse lõpetamist.

Ettevõte kuulub sada protsenti Eesti riigile. Brändinime Nordica kasutab lennufirma alates 2016. aasta märtsist.

Alates 19. novembrist 2016 on Nordica strateegiline koostööpartner LOT Polish Airlines. Lisaks Nordica otselendudele Euroopasse tagab koostöö Poola rahvusliku lennufirmaga terve rea edasilennuvõimalusi läbi Varssavi.

Ühtlasi pakub Nordica LOTile lendude haldamise teenust, mis aitab LOTil regionaalseid lende tõhusamalt korraldada.

2017. aasta varakevadel omandas LOT Nordica tütarfirma Regional Jeti osakapitalist 49 protsenti, mis tõi endaga kaasa vajaduse suurendada lennukiparki. Regional Jet pakub täna lennukite opereerimisteenust nii Nordicale kui ka Poola lennufirmale.

Alates 2017 aasta augustist alustas ettevõte opereerimist 4 ATR tüüpi lennukiga ka SASile, mis muudab Eesti lennufirma laiapõhjaliseks teenusepakkujaks siinsel lennundusturul.

Nordica/Regional Jet lendab kolme tüüpi lennukiga, milleks on Bombardier CRJ900ER, BombardierCRJ700ER ja ATR.

Nordica juhatuse liikmed on Jaan Tamm ja Ahto Pärl. Nõukogusse kuuluvad Peeter Tohver, Taivo Linnamägi, Jaanus Jakimenko ja Hannes Saarpuu.

Allikas: ettevõte

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles