SEB: jahtunud Rootsi ehitusturg piirab Eesti eksporti

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kiiresti kasvanud Rootsi ehitusturg näitab jahtumise märke.

FOTO: Oliver Berg / AP

Eksportivaid ettevõtteid on varasemalt soosinud Rootsi kiire majanduskasv ja aktiivne elamuehitus. Koos sealsete kinnisvarahindade languse ja krooni nõrgenemisega euro suhtes, on nüüdseks kahanenud aga ka nõudlus Eesti kaupade järele, kirjub SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Rootsi, Eesti suuruselt teise kaubanduspartneri, majanduse käekäik on viimastel aastatel andnud eksportivatele ettevõtetele põhjust rõõmustamiseks. Ajal, kui Soome – Eesti ekspordi ehk kõige traditsioonilisema sihtkoha – majandus vireles, oli Rootsi üks kiireima majandus­kasvuga piirkondi kogu Euroopas. Kiire nõudluse tõus võimaldas siinsetel ettevõtetel müüa Rootsis suuremaid kaubakoguseid kui iial varem ja pakkus mõnele ka võimaluse keeruliseks peetavale turule siseneda.

Eesti seisukohast võttes ei ole vähetähtis see, mille arvelt Rootsi kasv tuli – nimelt aktiivne elamuehitus ja sisetarbimine. Mobiilside­seadmete kõrval on Eesti peamised ekspordi­artiklid Rootsi otse või kaude seotud just inimeste huviga soetada uus kodu – puittooted, valmis­majad, mööbel jms. Telekommunikatsiooni­elektroonika osatähtsus Rootsi suunduvas ekspordis on pidevalt alanenud. Kui 2014. aastal moodustasid elektriseadmed pea 60% Rootsi minevast ekspordist, siis käesoleva aasta esimeses kvartalis kõigest 28%.

2014. aastaga võrreldes eksporditi mullu Rootsi aga näiteks 160% enam ehitussegusid ja -kive, 80% rohkem mööblit ja puitmaju ning 45% enam tekstiiltooteid. Kuigi eurodes mõõdetuna ei ole kasv niivõrd muljetavaldav, ei saa märkimata jätta ka väikelaevade ekspordi kahekordistumisest Rootsi suunal. Tulevikku silmas pidades, võiks just see olla üks ärisuund, milles Eesti ettevõtted saaksid omada nii konkurentsieelist, kui teenida märksa kõrgemat lisandväärtust.

Majanduskasv püsib, kuid selle alus muutub

Ei saa öelda, et Rootsi majandusele ka täna oleks põhjust halva pilguga vaadata. Mullu küündis niigi väga rikka riigi majanduskasv 2,4%ni, sellel aastal oodatakse 2,6% suurust SKP kasvu. Küll on oluliselt muutumas kasvu allikad – senine sisenõudlusel põhinenud kasv asendub tööstuse ja ekspordi jõulisema esile tõusuga.

Kõige selgemaks muutuseks on Rootsi ehitusturu jahtumine. Viimase nelja aasta jooksul kerkisid Rootsi elamuehitus­mahud pea 90% võrra. Hoolimata pakkumise olulisest suurenemisest, tõusid kinnisvarahinnad sama perioodi vältel umbes 50%. Trend pöördus eelmise aasta augustis, kui hinnatõus kauaoodatud langusega asendus. Korrektsioon jäi küll suhteliselt piiratuks. Eluasemekinnisvara hinnataset mõõtev Valueguard’i HOX indeks on oma tipust langenud kõigest 6-7%.

Ettevaatavad indikaatorid ennustavad edasiseks isegi väikest hinnatõusu. Siiski on hindade pidurdumine olnud piisav, et manitseda kinnisvaraarendajaid ettevaatlikkusele. Seetõttu kahaneb eluasemehituse maht 65 000 alustatud ehitusprojektilt eelmisel aastal umbes 50 000 projektini, mis minevikuga võrreldes on sellegipoolest üsna kõrge tase.

Kinnisvaraturu pidurdumine on langusse viinud ka Eesti ekspordi

Pea üheaegselt Rootsi kinnisvaraturu aeglustumisega, muutis suunda ka Eesti eksport. Kui jätta kõrvale üldpilti moonutav elektriseadmete tootegrupp, mille all valdavalt mobiil­sidetehnoloogiat Rootsi viiakse, siis pöördus eksport langusesse mullu oktoobris. Languse on põhjustanud valdavalt just kinnisvaraturuga seotud kaubad nagu puitmajad ja mööbel. Käesoleva aasta esimeses kvartalis müüdi neid Rootsi 10% võrra vähem, kui mullu.

Negatiivse trendi taustal tuleb siiski meeles pidada, et ajaloolises plaanis on tegemist endiselt väga hea tasemega – ekspordime neid samu kaupasid Rootsi kolmandiku võrra enam kui kõigest kolm aastat tagasi. Ka ei tohiks Rootsi kinnisvaraturu aeglustumine näiteks puitmajatootjaid niivõrd valusalt puudutada, kuna nõudlus eramajade järgi on püsinud oluliselt stabiilsemana, kui on seda olnud korteriturg.

Pikemaajaliselt toetab Rootsi kinnisvaraturgu soodus demograafia. Sealne sündimusmäär ületab oluliselt nii Eestit kui Euroopa Liidu keskmist näitajat. Lisaks on Rootsi jätkuvalt väga atraktiivne sihtriik sisserändajatele ja seda mitte vaid kolmandatest riikidest pärit inimeste jaoks, vaid sealsed tugevad ettevõtted tõmbavad ligi helgeid päid üle Euroopa.

Rootsi majanduskasvus suureneb tööstuse ja ekspordi tähtsus

Muidugi on Eesti eksport Rootsi komplekssem, kui vaid puitmajade ja mööbli müük. Lisaks telekommunikatsioonivaldkonnale on Eestis tegutsevaid ettevõtjaid kaasatud ka teiste sealsete ettevõtete tootmisahelatesse, mis Rootsi ekspordi head väljavaadet silmas pidades peaks panustama ka siinsete üksuste tulemuste paranemisse.

Rootsi tööstus­toodang ja uute tellimuste arv on liikunud selges tõusujoones. Esimeses kvartalis ulatus tööstustoodangu kasv püsihindades lausa 7%ni. Kasvu peamine vedaja on suurenenud nõudlus peamistel sihtturgudel Euroopas. 2018. aasta kahel esimesel kuul suurenes tähtsamatest sihtkohtadest eksport Saksamaale 12%, Norra 9% ja Soome 8%. Ainus oluline turg, kus Rootsi eksportöörid ei suutnud käivet kasvatada, oli aasta alguses Suurbritannia. Oodatavalt kiireneb Rootsi ekspordikasv tänavu mulluselt 3,7%lt 7%ni.

Ekspordi edendamisel on abiks olnud Rootsi krooni madal kurss võrreldes euroga. Viimase aasta jooksul on Rootsi kroon kaotanud euro suhtes 6,5% oma väärtusest, mis on arenenud riigi valuuta kohta suur muutus. Krooni madala kursi põhjuseid tuleb otsida sealsest keskpangast, kelle rahapoliitika püsib turuosaliste ootustele vaatamata jätkuvalt ülileebena. Analüütikute hinnangul on Rootsil odavast kroonist samas aina vähem võita, sest kasvu piirab pigem pakkumine kui nõudlus.

Tööstuse tootmisvõimsuse rakendatuse tase on jõudnud samale tasemele finantskriisi eelse tipuga ja töötuse määr alaneb tänavu kõigest 6%ni. Selle asemel on tugeva surve alla sattunud jaekaubandus­ettevõtted, kes tiheda konkurentsi tõttu ei suuda impordihindade kallinemist tarbijatele üle kanda. Mis puudutab keskpanga intressipoliitikat, siis näib aina tõenäolisemana, et järgmisesse majanduskriisi siseneb Rootsi ilma võimaluseta intressikärbete abil majandust toetada.

Tagasi üles