Finantsinspektsioon: Eesti inimeste finantsvarade maht ületas 11 miljardi piiri

Raha Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti eraisikute finantsvarad on suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht oli 2017. aasta lõpus 11,2 miljardit eurot, samal ajal kui finantskohustuste jääk oli üheksa miljardit eurot, kusjuures aastaga kasvasid nii finantsvarad kui ka -kohustused, varade kasv oli aga mõnevõrra kiirem, selgub Finantsinspektsiooni äsja avaldatud finantsteenuste turu ülevaatest.

Finantsinspektsiooni ülevaate põhjal olid arengusuunad Eesti finantsteenuste turul 2017. aastal sarnased varasemaga – enamike finantsteenuste maht kasvas ning tarbimise rahastamiseks võetud teenuste maht suurenes jätkuvalt. Hoiuste koondjääk kasvas aastaga 4,5 protsenti, pankade laenuportfellide koondjääk kaks protsenti ning krediidiandjate koondjääk samal ajal 15 protsenti.

Säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse – sh investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, tähtajalised ja säästuhoiused, investeerimis- ja muud hoiused – paigutatud varade maht jäi praktiliselt samaks, kasvades aastaga 0,6 protsenti ning küündides aasta lõpuks kümne miljardi euroni.

2017. aastal kasvasid investeerimisteenuste mahud vaid fondisektoris – lisaks pensionifondide mahu kasvule (17 protsenti) suurenes aktsiafondide varade maht (23 protsenti), samuti suurenesid investeeringud välisfondidesse (20 protsenti). Samas individuaalportfellide koondmaht kahanes neli protsenti ning muud investeeringud finantsinstrumentidesse kahanesid kaheksa protsenti.

«Reguleeritud finantsteenuste kõrval teeb meile jätkuvalt muret, et uue tehnoloogia sildi all püüavad inimestelt investeeringuid välja meelitada isikud, kel ei ole tegevusluba või kes ei ole oma väärtpaberite pakkumist registreerinud. Kutsume investoreid selliste pakkumiste osas ettevaatlikkusele,» märkis finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.

«Oleme finantsinspektsioonis avatud uutele tehnilistele lahenditele, kuid need tuleb rakendada olemasolevas investorkaitse infrastruktuuris, mis kehtib endiselt ja ei ole kuhugi kadunud,» lisas ta.

Eraisikute hoiuste jääk ületas mullu esimest korda alates 2004. aastast äriühingute hoiuste jääki: 7,5 miljardit eurot eraisikutel ja 6,7 miljardit eurot äriühingutel. Eraisikutele kuulus 44 protsenti kogu hoiuste jäägist ning suurema osa neist moodustasid nõudmiseni ja üleööhoiused, kokku 5,5 miljardit eurot ehk ligi kolmveerand kõigist eraisikute hoiustest.

Aasta lõpu seisuga oli eraisikutele väljastatud laene 8,2 miljardi ja äriühingutele 7,1 miljardi euro ulatuses. Eraisikute laenukoormust mõjutasid 2017. aastal enim eluasemelaenud, mis moodustasid aasta lõpus 86 protsenti kõikide laenude jäägist.

Keskmine eluasemelaenude jääk kasvas aastaga 1445 eurot, ulatudes 40 528 euroni. Järgnesid õppelaen (keskmiselt 2180 eurot) ja tarbimislaen (keskmiselt 2169 eurot).

Kokkuvõttes olid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht moodustas aasta lõpus 11,2 miljardit eurot, samal ajal kui finantskohustuste jääk oli 9 miljardit eurot.

Seejuures kasvasid finantsvarad finantskohustustest kiiremini: koondfinantsvarad 11 protsenti ja koondlaenud kaheksa protsenti. Neto finantsvarad ulatusid seega aasta lõpus 2,3 miljardi euroni, kasvades aastaga umbes 0,5 miljardit eurot.

Eesti residendist eraisiku keskmine varade maht oli juuni lõpus 8529 eurot ja laenude jääk 6813 eurot. Eraisiku keskmine neto finantsvara väärtus oli 1716 eurot.

Tagasi üles