Maksuamet koputab suurtele laenajatele varsti õlale

Maksu- ja tolliamet.

FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Maksuamet võtab peagi ühendust rahvusvaheliste kontsernide Eesti tütardega, kes jätsid õigeaegselt emaettevõttele antud laenud deklareerimata.

Kes ei tea, millega tegu, siis meeldetuletuseks olgu öeldud, et tänavu 20. aprill oli viimane päev, mil rahvusvaheliste ettevõtete Eesti harud pidid maksuametile esitama deklaratsiooni kõigi laenude kohta, mida nad viimase 9 kuu jooksul emafirmale andnud või tagastanud on.

Maksu- ja tolliameti andmetel esitas neile õigeks tähtajaks vajalikud deklaratsioonid 465 Eesti ettevõtet, kes olid laene andnud või tagastanud kokku 850 miljoni euro ulatuses, peamiselt Eesti riigist välja.

Maksuamet pole aga tulemustega rahul. «Võttes aluseks varem esitatud majandusaasta aruanded, siis meie esialgsel hinnangul võivad veel kuni sama palju ettevõtteid olla jätnud laenude deklaratsiooni seni esitamata,» ütles ameti avalike suhete osakonna juht Rainer Laurits.

«Meil on kavas nendega ka peatselt ühendust võtta, et uurida, mis on olnud andmete esitamata jätmise põhjused,» märkis ta. Seni veel maksuamet kellegi poole pöördunud ei ole, kuid lähiajal kavatsevad nad seda teha.  

Kurikuulsa panditulumaksu asemik

Mäletatavasti tekkis laenude deklareerimise kohustus pärast palju kära tekitanud panditulumaksu ärakukkumist. Viimane oleks riigist välja minevad teatud suurusega laenud maksustanud 20 protsendilise maksumääraga. See oli aga ettevõtlusorganisatsioonidele vastuvõetamatu.

Kuna probleem oli aga endiselt olemas, kehtestaski maksuamet veidi leebema variandi, deklareerimisnõude, mille eesmärk on võidelda efektiivsemalt selle vastu, et välisomanikele kuuluvad kohalikud ettevõtted ei viiks teenitud kasumit maksuvabalt välja.

Maksuamet käsitleb varjatud kasumieraldisena seda, kui rahvusvahelise kontserni kohalik äriühing annab emaettevõttele või sõsarühingule laenu, mida ta ei kavatsegi tagasi maksta või mille tagasi maksmise osutub ilmselgelt võimatuks.

Viimast on põhjust kahtlustada siis, kui laenu on antud ebamõistlikult pikaks ajaks (üle 5 aasta) ja kui laenul on ebamõistlik tagasimakse graafik. Lisaks äratab kahtlust see, kui tagasimakse tähtaega korduvalt pikendatakse ja kui laenusummat pidevalt suurendatakse. Samuti võib ohutule põlema panna see, kui tütarettevõte ei maksa emafirmale pikk aega dividende, millelt Eesti riigil oleks võimalik tulumaksu saada.

Loe ka neid

Tagasi üles