Loe, miks Rail Balticu rongid hakkavad nii aeglaselt sõitma? (14)

Andres Reimer
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laste rong Abja suvepäevadel.
Laste rong Abja suvepäevadel. Foto: Elmo Riig / Sakala

Rail Balticu projektijuht Raido Kivikangur vastab ettevõtja Oleg Ossinovski kriitikale, et samal ajal kui Prantsusmaal sõidetakse kiirusega 400 kilomeetrit tunnis, hakkame meie sõitma poole aeglasemalt.

Raido Kivikangur:

Alates projektkiirusest 250 kilomeetrit tunnis esitatakse raudtee elektrifitseerimissüsteemile täiendavaid  tehnilisi nõuded, mis puudutavad kontaktvõrgu parameetreid, kasutatavat riputussüsteemi. Need täiendused muudavad kogu rööbastee elektrilahenduse oluliselt kulukamaks.

Kui palju suurema kiiruse tagamine projekti maksumust suurendaks, sõltub valitud kiirusest.

Maksumus on erinev kiiruste 270, 300 ja 350 kilomeetrit tunnis puhul. Tulemuseks võib kujuneda maksumuse mitmekordistumine.

Kuna alates projektkiirusest 250 kilomeetrit tunnis esitatakse raudtee elektrifitseerimissüsteemile täiendavaid tehnilisi nõuded  nagu näiteks kontaktvõrgu parameetrid ja  kasutatav riputussüsteem. See muudab kogu rööbastee elektrilahenduse oluliselt kulukamaks, siis kaasnevad paratamatult mõjud ka raudtee infrastruktuurile nagu näiteks rööbastee horisontaal-ja vertikaalgeomeetria, muutub liiklusjuhtimissüsteemi kontseptsioon. Täiendavalt mõjutab valitud projektkiirus ka sildade ja müratõkete maksumust.

Oluline on siinkohal märkida, et mida suuremad on sõidukiirused, seda kõrgemad on nõuded raudtee ohutusele. Opereerimisfaasis on lubatud väiksemad tolerantsid, mis omakorda suurendab opereerimiskulusid ning üldjuhul tähendab see ka suuremaid kulutusi raudtee hilisemaks hoolduseks.

 Näiteks Rail Balticuga sarnase raudtee opereerimiskulu võib jääda vahemikku 30 000 – 115 000 eurot aastas ühe kilomeetri kohta. Kulude kõikumine on vägagi suur ja numbrid selguvad konkreetse objekti põhiselt. See puudutab ka ehitusmaksumust.

Muidugi on tõsiasi, et suurem projektkiirus nõuab sirgemat trassi ning see omakorda võimaldab trassi vähem painutada.  Seetõttu on ka võimalikud mõjud olemasolevale olukorrale palju suuremad, tuues kaasa rohkemate elamute lammutamist, trassi läbi viimise asulatest ja oluliste keskkonnapiirangutega aladest.

Rail Balticu projekti faasi liikudes oleme täpsustanud ka projektkiirust. Maakonnaplaneeringute ja raudtee eelprojekti raames kasutatud projektkiirus oli 240 km/h. Põhjuseid tuleb otsida eelkõige kasutusele võetavas raudtee liiklusjuhtimissüsteemis ERTMS Level 2, mille puhul eristatakse mõisted trassi projektkiirus ja maksimaalne lubatud opereerimiskiirus. Varasemates projekti faasides on need mõisted olnud sünonüümid. Projektkiiruse 249 kilomeetrit tunnis puhul on maksimaalne reisirongide opereerimiskiirus 234 kilomeetrit tunnis.

.

Kommentaarid (14)
Copy
Tagasi üles