Tallinna börsi IPOde head, halvad ja inetud

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olympic EG esimene börsipäev 23. oktoobril 2006. Ettevõtte suuromanikud Jaan Korpusov (vasakul) ja Armin Karu.
Olympic EG esimene börsipäev 23. oktoobril 2006. Ettevõtte suuromanikud Jaan Korpusov (vasakul) ja Armin Karu. Foto: Mihkel Maripuu

Alates Eesti Telekomi börsileminekust 1999. aasta veebruaris on investorid näinud paremaid ja halvemaid aktsiate avalikke esmaemissioone ehk IPOsid, pikema aja peale on uued börsiettevõtted toonud pigem pettumuse.

Meie esimese börsibuumi ajal 1990ndate lõpus tekkis vahepeal tunne, et aktsiate avalikul esmaemissioonil osalemine garanteerib investoritele igal juhul suure tulu. Nii kui uus ettevõte börsile tuli, ei olnud küsimus mitte selles, kas aktsia hind on mõne nädala või kuu pärast tõusnud, vaid pigem selles, kas tõus tuleb mitukümmend või mitusada protsenti. Paraku ei kestnud see aeg kuigi kaua – veidi enam kui aasta pärast Tallinna börsi asutamist toimus juba meie esimene börsikrahh ning mitmeid toonaseid superettevõtted kadusid sama kiiresti kui olid varem tõusnud.

Pärast esimest, 1997.–1998. aasta börsikrahhi oli esimene aktsiate avalik esmapakkumine Eesti Telekomi IPO 1999. aasta veebruaris, mille algatas samuti riik, nagu nüüd oodatava Tallinna Sadama aktsiate müügigi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles