Täna saab geenidoonoriks hakata Tartu ülikooli raamatukogus

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Geenidoonoriks hakates tuleb inimesel loovutada 6 milliliitrit veeniverd.
Geenidoonoriks hakates tuleb inimesel loovutada 6 milliliitrit veeniverd. Foto: Ants Liigus

Tartu ülikooli raamatukogus 18. mail korraldataval demopäeval on ettekannete jälgimise kõrval igal huvilisel võimalik hakata ka geenidoonoriks.

TÜ Eesti geenivaramu kommunikatsioonijuht Annely Allik selgitas, et seni on geeniproove kogutud Eesti suurtes haiglates ning laboriteenuseid pakkuva ettevõtte Synlab verevõtupunktides, nüüd tuleb labor esimest korda välja üritusele, et olla potentsiaalsetele geenidoonoritele veelgi lähemal.

Teatavasti on Tartu ülikooli Eesti geenivaramu saanud tänavu riigilt ülesandeks koguda veel 100 000 geenidoonori vereproovid, et arendada personaalset meditsiini ja geeniteadust.

Geenidoonoriks võivad saada kõik Eesti täiskasvanud elanikud, kes ei ole varem geenivaramuga liitunud. Eelduseks on, et inimene oleks enne allkirjastanud informeeritud nõusoleku. Seda saab teha keskkonnas geenidoonor.ee kas ID-kaarti või mobiil-ID kasutades. Alles pärast seda loovutatakse 6 ml veeniverd.

Homme, Tartu ülikooli demopäeval kell 12–15 saab geenidoonoriks soovija oma digiallkirja anda geenivaramu inimeste juhendamisel sealsamas, ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses ning seejärel võtab Synlabi õde ka vereproovi. Verevõtt kestab paar minutit ja geenidoonoriks hakkamiseks end ette registreerima ei pea.

Demopäeval kella 11 paiku algavate liftikõnede sarjas astub kolmeminutilise ettekandega üles ka geenivaramu asedirektor Tõnu Esko, kes räägib geenikaartide potentsiaalist tugevama Eesti ehitamisel.

Geenivaramu alustas esimeste doonorite värbamist juba 15 aastat tagasi ning andmepangas on praegu üle 52 000 doonori andmed.

Uue eesmärgi täitmisega ehk 100 000 geenidoonori värbamisega alustati tänavu aprillis ning pooleteise kuuga on kogutud 15 000 uue doonori DNA.

Suure huvi geenidoonoriks hakata on inimestele andnud geneetilise tagasiside võimalus ning teadmine, et kõik doonorid saavad endale personaalse geenikaardi. Geenikaart analüüsib teatavasti inimgenoomis leiduvaid enim eristuvaid variante, mis selgitavad, millised on inimese terviseriskid ja mida peaks ta arvestama ravimite võtmisel.

Tartu ülikooli demopäev on aga kord aastas asetleidev üritus, kus ülikool esitleb oma partnereile uusi tehnoloogiaid, teaduspõhiseid teenuseid ja äriideid, et uuendused ja ideed jõuaks senisest enam Eesti majandusse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles