TTÜ lõi senisest soodsama tehnoloogia kortermaja renoveerimiseks (1)

Anna-Liisa Mets
, Kodustiil.ee vastutav toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Renoveeritud ühiselamu.
Renoveeritud ühiselamu. Foto: Kuvatõmmis videost

Eile, 15. mail, avati TTÜ renoveeritud ühiselamuhoone, mille teeb eriliseks see, et maja renoveerimiseks töötati spetsiaalselt välja uudne ja soodne tehnoloogia.

Eile, 15. mail, avasid TTÜ rektor Jaak Aaviksoo ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo teaduslikult renoveeritud Akadeemia tee 5a liginullenergiamaja.

Tegemist on Eesti esimese liginullenergia tasemele renoveeritud ühiselamuga, ühtlasi on see ka Eesti kõige energiatõhusam renoveeritud korterelamu. Akadeemia tee 5a ühiselamus saab näha, milleks moodne ehitustehnoloogia ja -teadus võimelised on. Lisaks eeskujulikule energiatõhususele on majas ka väga hea sisekliima.

Renoveerimiseks välja töötatud uudsel tehnoloogial on suur kasutuspotentsiaal korterelamute renoveerimisel. Eestis ootab renoveerimist kokku ligi 13 000 korterelamut ning oskustööjõu piisavus ja kõrge maksumus on renoveerimise pudelikaelaks, mille TTÜ-s välja töötatud tehnoloogiaga saab lahendada.

Akadeemia tee 5a hoone renoveeriti põhimõtteliselt erinevalt praegusest parimast praktikast – tavaliselt ehitusplatsil tehtav töö viidi nii suures osas kui võimalik tehasesse. Tehases valmistati välisseinu ja katust katvad lisasoojustuselemendid, seinaelementidesse paigaldati ka ventilatsioonitorustikud. Renoveerimisprotsessi ja selle ettevalmistusse ning järeluuringutesse on kaasatud palju tehnikaülikooli doktorante ja teadlasi.

Akadeemia tee 5a hoone on tüüpne paneelmaja, mida leiab Mustamäelt, Õismäelt ning Lasnamäelt, aga ka mujalt. «Renoveerimise käigus saime palju kasulikku teavet, kuidas praegust lahendust edasi arendada, paigaldusprotsessi kiirendada ning niiskusturvalisust parandada. Juba on tuntud huvi, kuidas saaks sellist renoveerimislahendust kasutada teiste korterelamute ning äri- ja avalike hoonete juures,» märkis teaduslikku renoveerimist juhtinud tehnikaülikooli inseneriteaduskonna professor Targo Kalamees.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles