FOTOD: Eesti ettevõtjate raskekahurivägi võtab riigireformimise aastaks enda kätte Lisatud riigihalduse ministri Janek Mäggi kommentaar!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Täna asutasid 28 Eesti ettevõtjat Riigireformi Sihtasutuse eesmärgiga anda selge sisu Eesti riigikorralduse uuendamiseks. 

Tegu on üheks aastaks loodud apoliitilise eraalgatusega, mis töötab välja riigireformi kontseptsiooni ja selle elluviimiseks vajalikud mitmete eelnõude kavandid ning seletuskirjade teesid. Sihtasutuse töö tulemus on ettevõtjate kingitus Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks.

Sihtasutuse juhatuse liige, suurettevõtja Jüri Käo ütles Postimehele, et ettevõtjad on omavahel palju arutanud, kuidas riigireform ometi käima saada. «Erinevad grupid räägivad sellest erinevalt, hea oleks luua sihtasutus, mis koordineeriks olukorda,» selgitas Käo.

Riiki tuleb Käo sõnul uuendada ja ettevõtjad on sellest mõttest väga hästi kinni haaranud, sest praegune olukord puudutab neid kõiki. Sihtasutuse asutanud ettevõtjad finantseerivad kõik aastas 10 000 euroga sihtasutuse tegevust, mis tähendab peamiselt seadusloome rahastamist. «Ega me ei ole naiivsed ja sinisilmsed ja usume, et meie nüüd kindlasti muudamegi maailma, aga seda algatust tegemata ka ei saanud enam jätta,» nentis Käo.

Käo kinnitusel on poliitikute poolt seni olnud sellele ideele väga sõbralik vastuvõtt.  Küsimusele, kas eelolevad Riigikogu valimised, kus need samad suurettevõtjad on ka rahastaja positsioonis, annab parema võimaluse enda loodud riigireformi plaanide läbisurumiseks, vastas Käo, et raha eest ei saa poliitikutelt enam midagi. «Need ajad on ammu läbi. Erakonnad on riigieelarvest väga hästi rahastatud,» ütles Käo.

Ka ettevõtja Tiit Pruuli sõnul sihtasutus oma ideede ellu viimiseks kedagi mõjutada ei plaani. Ettevõtja sõnul tahab ta lihtsalt anda oma panuse, et tekiks aktiivne ja pädev diskussioon teemade üle, mis on Eestile elulise tähtsusega, aga mida püütakse poliitilises diskussioonis pigem vältida. «Muud mõjutamist polegi vaja, kui see, et poliitikud ja ühiskond laiemalt näevad, et üks seltskond inimesi siiralt muretseb ning on valmis oma aega, ideid ja raha ühiseks hüvanguks panustama. Küll siis on kaasa tulijaid,» lausus Pruuli. 

Riigihalduse minister Janek Mäggi suhtub ettevõtjate algatusse enda sõnul väga hästi. «Mida suurem hulk inimesi tahab poliitikas osaleda ja poliitikat mõjutada, seda parem,» kommenteeris Mäggi, lisades, et vaieldamatult on Eesti tippettevõtjatel ja ühiskonnategelastel palju ideid, mida on mõistlik ellu viia. «Veel toredam, et nad teevad seda kirega,» sõnas Mäggi. Riigihalduse ministri sõnul on tegemist väärt algatusega väärikatelt inimestelt. «Kiidan, sest ainult üheskoos saame teha Eesti kogu ühiskonnale meeldivamaks,» lausus riigihalduse minister. 

Algatuse ühe eestvedaja Olari Taali sõnul on aeg Eesti riiklust uuendada. «Eesti riik ei ole katki, kuid vajab tuleviku tarvis tõsist uuenduskuuri. On hulk tõsiasju, millest ei tohi mööda vaadata,» märkis ettevõtja. Tema sõnul on Eesti riigi üldised kulutused avalikule sektorile on taluvuse kriitilisel piiril.

«Eesti on ülereguleeritud, suureneva valitsusaparaadiga ning aina enam riigikesksemaks muutuv. Me teeme oma väga konkreetsed ettepanekud selle olukorra muutmiseks,» selgitas Taal sihtasutuse loomise eesmärki.

Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liikme Jüri Raidla sõnul uut erakonda ega poliitilist liikumist ei looda, tegemist erakondlikus tähenduses rangelt apoliitilise ettevõtmisega. «Oleme tänaseks ligi üheksa aastat pidanud tulihingeliselt ühiskonnas avalikku arutelu riigireformist ja riigi uuendamisest,» selgitas ta.

Tema sõnul on sihtasutuse 28 asutaja toel lõpuks loodud vajalikud tööriistad ja kava selle idee elluviimiseks. «Meie soov ei ole senitehtut kritiseerida ega kellegagi võistelda või võidelda, vaid anda meie ühise kingitusega oma panus Eesti riigi uuendamiseks,» ütles Jüri Raidla.

Esimese tulemusena soovib sihtasutus selle aasta kodanikupäeval, 26. novembril anda riigikogu esimehele, valitsusele ning kõigile parlamendis esindatud erakondadele üle riigireformi kontseptsiooni.

Sihtasutuse asutajateks on Eesti ettevõtjad Andres Saame, Armin Kõomägi, Enn Kunila, Hannes Tamjärv, Heldur Meerits, Jaak Nigul, Jaan Pillesaar, Jaan Puusaag, Jaanus Otsa, Jüri Käo, Jüri Mõis, Koit Uus, Lembit Lump, Mark Berman, Mati Polli, Olari Taal, Olav Miil, Parvel Pruunsild, Peeter Mänd, Priit Kessa, Priit Piilmann, Raivo Hein, Tiina Mõis, Tiit Kuuli, Tiit Pruuli, Toomas Sildmäe, Viljar Arakas ja Vjatšeslav Leedo.

Sihtasutuse sisulist tööd veavad endine Riigikohtu esimees ja Euroopa Inimõiguste Kohtu liige Rait Maruste ja õigusteadlane, vandeadvokaat ja Eesti Vabariigi põhiseaduse üks loojatest Jüri Raidla. Nende hoole all on ettevalmistustöö riigireformi kontseptsiooni ja eelnõude kavandite ning kavandite seletuskirjade teeside koostamisel koostöös asutajate, nõukogu ja juhatusega ning ekspertidest mõttekaaslastega.

Sihtasutuse juhatuse liikmed on Jüri Käo, Olari Taal ja Rait Maruste. Sihtasutuse nõukogu liikmed on Aivo Adamson, Alar Karis, David Vseviov, Jaak Aaviksoo, Jüri Raidla, Kristi Liiva, Marek Helm, Raivo Vare, Riina Varts, Ringa Raudla, Tarmo Jüristo, Tiit Pruuli, Toomas Tamsar, Urmas Varblane ja Viljar Arakas.

Ettevõtjate kingitus Eestile: riigireformi sisu ja tööriistad

Sünnipäev on hetk, mil lisaks rõõmustamisele ja pidutsemisele vaadatakse nii ajas tagasi kui mõeldakse tulevikule. Nii on Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeva-aastal paslik tõsiselt mõelda, kuhu me riik on jõudnud ning kas oleme lootusrikkalt tulevikku vaatamiseks parimas vormis.

Me lähtekoht on, et Eesti riik pole katki, kaugel sellest. Eesti riiklus on kui sada aastat tagasi rajatud maja, kindla maakividest vundamendi ning tugevate seintega. See on püsinud üle aegade, ehkki olnud vahepeal ränkade tormituulte vallas. Kui hakkasime 27 aastat tagasi oma kodu uuesti üles ehitama, rookisime välja säärvandid ja ühiskorterid, samuti linoleumi ja muud eelmisest ajastust pärit iganenud asjad. Me tegime oma maja korda toonase parima teadmise ja materjalidega. Aastal 2018 on sellest põhimõttelisest ehitustööst hulk aega möödas. Vahepeal on loodud aga uued tehnoloogiad, ehitusmaterjalid on täiustunud, meie endi vajadusedki on ajas muutunud. Vajalik on uus ruumilahendus, mõni sein teise kohta tõsta või hoopis lammutada, muuta kodu energiasäästlikumaks. Võib-olla tasub katusele panna päikesepaneelid ja paremaks internetiühenduseks valguskaabel? 

Muutused on hädavajalikud

On hulk tõsiasju, millest tänases Eestis ei tohi mööda vaadata. Eesti riigi üldised kulutused avalikule sektorile on OECD andmetel 40,2% – see on taluvuse kriitilisel piiril. Eesti on üle- ja kinni reguleeritud, suureneva valitsusaparaadiga ning aina enam riigikesksemaks muutuv.  

Meie 1,3 miljoni inimesega väikeriik peab ülal kõiki tavapärase riikluse osi: valitsusaparaati, kaitseväge, sisejulgeolekuteenistust, rahvuskeelset haridust ja teadust, tervishoidu ja sotsiaalkaitset, rahvuskultuuri jne. See peabki nii olema. Samas Eesti elanikkond kahaneb ja vananeb ning Euroopa Liidu toetused lähikümnendil vähenevad, hiljem lõpevad sootuks. Inimarengu aruande analüüside kohaselt võib Eesti rahvaarv 2100. aastaks kahaneda 800 000 inimeseni. Ärgem unustagem, et aasta 2100 ei ole meist mingis kosmilises kauguses – täna sündivad lapsed on sel ajal Eesti riigi hoidjad ja pidajad. Praegu on Eestis 618 000 töötava inimese kõrval 622 000 mittetöötavat sotsiaalkindlustatud inimest. Need on mõtlemapanevad arvud.

Peaaegu ainuke meist endist otseselt sõltuv Eesti arengu ja heaolu kasvu viis on avaliku võimu moderniseerimine, kulutuste kokkutõmbamine, bürokraatia ja piirangute vähendamine. Seeläbi avame tee meie inimeste suuremale initsiatiivile, enesevastutusele ning ettevõtlikkuse kasvule, luues nii võimalused Eesti inimeste heaolu jätkuvaks suurenemiseks.

Arengu mootoriks olev uuenduslikkus ei ole ainult tehnoloogia ja ettevõtluse pärusmaa. Ta on samavõrd oluline ka avalikus sektoris ja riigivalitsemises. Riikluse arendamises ja toimimises on üldises plaanis paraku jäädud pidama Westfaali rahu järgse ja Bismarcki-aegse riigikäsitluste juurde. Uuenduslikkust avaliku võimu sisustamisel on leida suhteliselt vähe. Samas on maailmas edukad riigid, nagu Iirimaa, Holland, Kanada, Taani, Uus-Meremaa jt, olnud avatud muutustele avalikus sektoris. Nad on olnud järjekindlad oma riikluse arendamisel, julgedes olla vajadusel ka ebapopulaarsed.

Tasakaal on paigast ära

Meie riiklus on tublilt toiminud ning selle aluseks olev Põhiseadus on Eestit hästi teeninud. Samas on ekslik arvata, et praegu veel toimiv on täies ulatuses sobiv ka uutes oludes. Eesti Vabariigi praeguse avaliku võimu üldpilt ja Põhiseadus kujundati kiirelt ning lühikese aja jooksul. Riigiõiguslikust vaatepunktist oli 25 aastat tagasi selge taotlus nõukogulikust süsteemist eemaldumine. See on meil praeguseks tehtud. Nüüd on edasise arengu kindlustamiseks vaja viia avaliku võimu organisatsioon ja riigihaldus järgmisele tasemele.

Praegu võib täheldada riigivõimude – seadusandliku, täitev- ja kohtuvõimu − tasakaalustamatust, mis väljendub täitevvõimu ülepaisutatuses nii ressurssides kui ka mehitatuses ning seadusandliku ja kohtuvõimu alavarustatuses. Viimaste kümnendite areng on viinud meid täitevvõimu domineerimise suunas, mis ei ole Eesti Põhiseaduse mõte. Ressursside ja pädevuste liigne koondumine täitevvõimu kätte on küsitavas kooskõlas parlamentaarse demokraatia, võimude lahususe ja tasakaalu ning vastastikuse kontrolli ja demokraatliku õigusriikluse põhimõttega. Pikemas perspektiivis võib see ohustada põhiseaduslikke väärtusi, sealhulgas demokraatlikku õigusriiklust ja rahvuslikke huve. Kaasnähtusena on maad võtnud ülereguleeritus koos bürokraatia, avaliku sektori vohamise ja ülemäärase administreerimisega. Olukorda on halvendanud riigiaparaadis ning poliitilises tegevuses juurdunud põhjendamatu usk õigusliku reguleerimise vältimatusesse ja kõikvõimsusesse, piirangutesse ning karistamisse.

Eesti riigikorraldus vajab uuenduskuuri

Võimekus ettepoole mõelda ja olla kohanemisvõimeline on määrav nii iga üksiku inimese, organisatsiooni kui ka riigi tasandil. Nüüdisaegses demokraatias on avalik võim arengute algataja või pidurdaja. Riigist lähtub võimekus luua oma inimestele ja ettevõtetele ihaldusväärne elu- ja tegevuskeskkond. Selle eesmärgi täitmisel on olnud edukamad riigid, kes on strateegiliselt juhitud ja kohanemisvõimelised ning avatud ja järjekindlad oma riigikorralduse uuendamisel. 

Riigiuuendus ei ole optimeerimisülesanne. Avaliku võimu tööd tuleb tõhusamalt  korraldada kogu aeg niikuinii. Terviklik ja läbimõeldud riigireform eeldab põhjalikku kontseptsiooni, mis määratleb mõisted, eesmärgid, nende saavutamise teed ja vahendid ning ajakava. Riigireformi teostumine vajab erakondade ja huvipoolte üksmeelt kontseptsiooni osas ning otsustavust ja järjekindlust tegudes. Lõpliku otsuste teeb siin meie rahva esinduskogu – Riigikogu. On selge, et olulised muutused vajavad ulatuslikku ja sisukat avalikku diskussiooni, mis toetub konkreetsele ja põhjendatud tegevuskavale. 

Seepärast otsustasid Eesti ettevõtjad ühise jõupingutusena luua üheks aastaks Riigireformi Sihtasutuse, mis töötab välja ja kingib Eesti Vabariigile tema 100. sünnipäeva puhul riikluse uuendamise kava. See on eraalgatus, mis oma asutajate, nõukogu ja juhatuse ning mõttekaaslaste töö tulemusel soovib teha parima, et riigireform saaks selge sisu, samuti tööriistad ja kava selle elluviimiseks. Meie ettevõtmine on erakondlikus tähenduses rangelt apoliitiline. Uut erakonda ega poliitilist liikumist me luua ei kavatse, samuti ei kavatse me kellegagi liituda ega ühineda. Sihtasutuse töö tulemusel sündiva riigireformi kontseptsiooni ja selle elluviimiseks vajalikud mitmete eelnõude kavandid ning seletuskirjade teesid anname kingitusena üle riigijuhtidele ning kõigile Riigikogus esindatud erakondadele. Loodame, et riigireformi küsimuses jõutakse erakondade ülesele kokkuleppele. Asutajate lähtevisioon sihtasutuse töö stardiks on huvilistele leitav www.riigiuuendus.ee.

Eesti omariiklus on maailma mastaabis väike ime. Soovime teha kõik, et see ei oleks ühel päeval unustusehõlma vajuv viltuvajunud hoone, vaid parimate teadmiste abil mitme põlvkonna koostöös hoitud ja hoolitsetud kaunis villa. Ühiselt Eestit uuendades kingime me tulevastele põlvedele edasi hästi toimiva Eesti riigi, mis on 21. sajandi vääriliselt nüüdisaegne ja ihaldatud kodu nii meie inimestele kui ettevõtetele.

Jüri Raidla, Olari Taal, Jüri Käo, Rait Maruste

Riigireformi SA eestvedajad

Tagasi üles