Palgalõhe vastu võib aidata tulemuspalk

Palgalõhe vastane demonstratsioon. Foto: ANTS LIIGUS / PRNPM/EMF

• Hariduses palgalõhe väheneb, kuid tervishoius suureneb
• Enim kasvas palgalõhe mullu finantssektoris
• Erakordselt pikk vanemapuhkus soodustab erinevaid sissetulekuid

Üle mitme aasta sooline palgalõhe mullu ei vähenenud, eriti suur on meeste ja naiste palkade erinevus finantsektoris ning väiksem teenindussektoris. 

Täna statistikaametist laekunud värske info järgi oli naiste keskmine brutotunnitasu 2017. aasta oktoobris 20,9 protsenti väiksem kui meespalgatöötajatel. Pärast kolm aastat kestnud vähenemist jäi sooline palgalõhe mullu varasema aastaga võrreldes samale tasemele.

Sealjuures oli 2017. aastal kõige suurem sooline palgalõhe finants- ja kindlustustegevuses (38,2 protsenti), kus võrreldes eelnenud aastaga suurenes meestöötajate brutotunnitasu (7,3 protsenti), samal ajal jäi naistöötajate brutotunnitasu suhteliselt samale tasemele (vähenes 1,1 protsenti). Kõige väiksem oli nais- ja meestöötajate brutotunnitasu erinevus veevarustuse ja kanalisatsiooni tegevusalal (5,9 protsenti), veonduses ja laonduses (5,1 protsenti) ning muudes teenindavates tegevustes (1,1 protsenti).

Suhteliselt väike ehk 13,5 protsenti oli palgalõhe kinnisvaraalases tegevuses. 1Partner kinnisvarabüroo juhi Martin Vahteri sõnul on see number suuresti seletatav asjaoluga, et maakleritel on 100 protsenti tulemuspalk. "Töö on väga hästi mõõdetav, töötajate reastamine tulemuste järgi on hästi lihtne," selgitas Vahter. "Kui töö on üheselt mõõdetav, ei saa tekkida soolist palgalõhet".

Vahter lisas, et ametites, kus töö pole selgelt mõõdetav, on naised ilmselt veidi leebemad palgaläbirääkimistel. "Mulle tundub ka, et näiteks korterite müümisel on naised isegi edukamad. Naised on ka väga kohusetundlikud," kinnitas ta. "Pealegi ei mõju oma kodu otsimisel näiteks 20-aastane noormees nii usaldusväärselt kui veidi vanem naine."

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik väitis, et panga jaoks on oluline, et nii mehed kui naised saaksid võrdse töö eest võrdset palka. "Selle aluseks on terviklik ja õiglane palgasüsteem. Sarnast tööd tegevate inimeste palku jälgitakse, et seal ei oleks põhjendamata erisusi," rääkis Elmik.

Näiteks vaatab Swedbank Elmiku sõnul üle lapsehoolduspuhkuselt naasjate palga ja see tõstetakse kolleegidega sarnasele tasemele. "Tänu nendele meetmetele on Swedbank viinud õigustamatu soolise palgalõhe tänaseks alla protsendi. Lisaks eelpool toodule jälgib Swedbank meeskondade soolist mitmekesisust, pakub võimalusel paindlikke töövorme ja  Tallinna peakontori ruumides tegutseb lastehoid," tõi Elmik näiteid.

Elmik lisas, et palgalõhel on palju erinevaid põhjuseid. "Mehed töötavad suurema tõenäosusega juhtivatel või tehnoloogiaga seotud ametitel, kus keskmine palk on kõrgem. Juhtivtöötajatest olid 70 protsenti mehed, seda statistikaameti 2015. aasta andmetel,» ütles Elmik.

Teiseks hoolitsevad laste ja teiste pereliikmete eest pigem naised kui mehed. «Lapsevanemate hulgas on sooline palgalõhe suurem kui lasteta töötajate seas. Eesti naised tegid päevas keskmiselt tasulist tööd 18 protsenti vähem ja koduseid töid 60 protsenti rohkem kui mehed,» märkis Elmik, viidates statistikaameti 2009.-2010. aasta uuringule.

Ka Euroopas silma paistva soolise palgaerinevuse üheks põhjuseks on Eesti erakordselt pikk vanemapuhkus. Vanusegruppidest on palgalõhe suurim vanusevahemikus 35–44, mil naised naasevad pärast lapsehoolduspuhkust taas tööturule . 64 protsenti lastest sünnib Eestis naistel vanuses 25–34.

«Lisaks palgalõhele räägitakse tööturul ka hõivelõhest: naised on meestest sagedamini tööturul mitteaktiivsed või hõivatud osaajaga,» ütles Elmik. Osaline tööaeg võib karjääriredelil liikumist pidurdada ja seetõttu palgalõhet soodustada.

Sooline palgalõhe suurenes mullu 2016. aastaga võrreldes kõige rohkem finants- ja kindlustustegevuses (5,2 protsendipunkti), veonduses ja laonduses (5,1 protsendipunkti) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (4,2 protsendipunkti), vähenes aastaga kõige enam muudes teenindavates tegevustes (6,7 protsendipunkti) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel (6,6 protsendipunkti).

Viimase viie aasta jooksul on sooline palgalõhe kõige enam vähenenud muudes teenindavates tegevustes ja hariduses ning suurenenud tervishoius ja sotsiaalhoolekandes.