/nginx/o/2018/04/02/7743987t1h404a.jpg)
Statistikaamet avaldas täna meeste ja naiste keskmise tunnitasu 2017. aasta oktoobris. Nende andmete järgi teenisid naised ühes töötunnis keskmiselt 21 protsenti vähem kui mehed.
Analüütik: soolisel palgalõhel on palju põhjuseid
14. mai 2018, 10:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Palgalõhel on palju erinevaid põhjuseid. Mehed töötavad suurema tõenäosusega juhtivatel ja/või tehnoloogiaga seotud ametitel, kus keskmine palk on kõrgem. Juhtivtöötajatest olid 70 protsenti mehed (statistikaameti 2015. aasta andmed),» ütleb Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik
Teiseks hoolitsevad laste ja teiste pereliikmete eest pigem naised kui mehed. «Lapsevanemate hulgas on sooline palgalõhe suurem kui lasteta töötajate seas. Eesti naised tegid päevas keskmiselt tasulist tööd 18 protsenti vähem ja koduseid töid 60 protsenti rohkem kui mehed (Statistikaameti 2009–2010. aasta uuring),» märkis Elmik.
Ka Euroopas silma paistva soolise palgaerinevuse üheks põhjuseks on Eesti erakordselt pikk vanemapuhkus. Vanusegruppidest on palgalõhe suurim vanusevahemikus 35–44, mil naised naasevad pärast lapsehoolduspuhkust taas tööturule (64 protsenti lastest sünnib Eestis naistel vanuses 25–34).
«Lisaks palgalõhele räägitakse tööturul ka hõivelõhest: naised on meestest sagedamini tööturul mitteaktiivsed või hõivatud osaajaga,» ütles Elmik. Osaline tööaeg võib karjääriredelil liikumist pidurdada ja seetõttu palgalõhet soodustada.