Nii Eesti peaminister Jüri Ratas kui ka tema Soome kolleeg Juha Sipilä tõdesid täna ühisel pressikonverentsil Tallinnas, et Tallinna-Helsingi tunneli väljaehitamine oleks vajalik mõlemale riigile ning ideega minnakse edasi. Valitsusjuhid märkisid samas, et ilma erainvestoriteta pole seda ühendusteed võimalik ehitada.
Ratas rääkis, et kahe valitsuse ühisistungil keskenduti neljale valdkonnale: taristud ja ühendusteed, digitaalne koostöö, kultuur ja haridus ning Eesti ja Soome ühised huvid Euroopa Liidus.
«Lisaks sümbolitele oleme alati ehitanud meie rahvaste vahel ka igapäevaelulisi ühendusi. Nüüd räägime tõsiselt ka Tallinna ja Helsingi vahelise füüsilise ühenduse rajamisest, milleks on kahte riiki ühendav tunnel,» ütles Ratas.
See ühendus oleks Eesti valitsusjuhi sõnul oluline nii Eestile kui Soomele kui ka teistele Põhjala ja Balti riikidele. «Tallinna-Helsingi tunnel ühendaks Läänemere piirkonna üleeuroopalise transpordivõrgustikuga ja selle liitmine Rail Balticu koridoriga hõlbustaks reisijate- ja kaubavedu ning oleks väravaks, mis ühendab Euroopa Mustast merest Põhjamaadeni ning avab uue koridori Aasiasse,» märkis Eesti peaminister.
Ta lisas, et selline unikaalne projekt vajab uuenduslikku lähenemist ja mitmekesiseid rahastamisallikaid. «Loomulikult erasektorist ja avalikust sektorist kui ka Euroopa Liidu vahenditest. Soome-Eesti digitaalne sild on juba tegelikkuseks saanud.»
Soome valitsusjuht Juha Sipilä märkis, et kahe riigi vaheline tunnel on suur unistus mõlemal pool Soome lahte. «On täiesti selge, et selle jaoks on vaja erakapitali. Ilma erakapitalita on see hange riikidele liiga kallis,» sõnas Sipilä. Ta lisas, et tunneli ideega minnakse edasi ning koos Rail Balticuga oleks võimalik luua ühendustee Kesk-Euroopast läbi Balti riikide ning Soome kaudu Põhja-Jäämereni.
Peaministritelt küsiti, kas Soome ettevõtja Peter Vesterbacka tunneliprojekt jääb iseseisvaks ürituseks või hakkavad valitsused temaga koostööd tegema. Ratas kinnitas seepeale, et nii Eesti kui Soome valitsus lähtuvad sellest, et kahte tunnelit ehitama ei hakata. «Kui teeme, teeme ühe ja korraliku,» rõhutas Ratas. Ta lisas, et erasektori, sealhulgas Vesterbacka kaasamine on tunneli rajamisel väga oluline.
Sipilä lisas omalt poolt, et ainult riigi rahadega ehitades võtaks tunneli valmimine liiga palju aega.
Ratas avaldas ajakirjaniku küsimusele vastates lootust, et Rail Balticu projekti realiseerimisega 2025. aastal võib ka Soomest saada raudtee «juriidilise keha» liige. «See avatus on kindlasti olemas,» sõnas peaminister.