Aab ei kooskõlastanud Palo internetiprojekti

Urve Palo ja Jaak Aab Foto: Marko Saarm / Sakala

Rahandusministeerium ei kooskõlastanud IT-minister Urve Palo määruse eelnõu, mille eesmärk on maksta 20 miljonit eurot toetust ettevõttele, kes viiks kiiret internetti võimaldava valguskaabi maapiirkondade kodudesse.

Jääknähtudega autojuhtimise varjamise tõttu ametist lahkunud endise riigihaldusministri Jaak Aabi allkirja kandvas otsuses teatakse, et praegusel kujul ei tagaks see määrus peamise eesmärgi täitmist ehk kiire interneti jõudmist kõigisse hajaasustusega piirkondadesse kõigis maakondades.

«Meie hinnangul tuleb määruses selgemalt väljendada nõuet, et taotleja peab ehitama juurdepääsuvõrgu kõikidesse maakondadesse parimal viisil, mis arvestaks seal asuvate aadressiobjektide proportsionaalset kiire võrguga kaetust ning selle nõudega arvestamise hindamine tuleb ka määruses sätestada,» leiab ministeerium oma aprilli viimasel nädalal koostatud arvamuses.

Rahandusministeeriumi hinnangul pole piisavalt põhjendatud ka see, miks ei korraldatud ettevõtte leidmiseks riigihanget, vaid raha antakse üle toetusena konkursi võitjale.

Lisaks tuvastas ministeerium määruses hulgaliselt normitehnilist  ja sisulist praaki, vastuolulisust ning selgusetust. Seda kõike saab lugeda siit.

Ent rahuolematuid riigiasutusi oli teisigi. Konkurentsiamet leiab näiteks, et piisavalt selge pole see, kui suured tohivad olla tasud, mida toetuse saaja oma loodud internetitaristu kasutamise eest telekomiettevõtetelt küsida tohib. Määrusest ei nähtu ka see, et võitja selgitamisel oleks üks kriteerium pakutav juurdepääsu hulgihindade tase.

Luuakse ju võrku, mida peavad saama kasutada  interneti- ja teleteenuseid pakkuvad firmad, et neid oma klientideni viia. Eriti on amet mures selle pärast, mis hakkab saama seitsme aasta möödudes, mil taristu loojal kaob määruse alusel kohustus sellele teisi ettevõtteid ligi lasta.

«Kui konkursil pakutakse üksnes liidetavate aadressiobjektide arvu, siis konkurentsiameti hinnangul peaks sel juhul olema pakkumiste tegemiste hetkeks kas täiesti selge või siis võimalikult täpselt prognoositav, kui palju tohib pakkumise võitja küsida tasu hulgitasandi juurdepääsu eest,» leiab amet ja märgib, et vastupidisel juhul on kaheldav, kas konkurssi on võimalik mõistlikult teha.

Võib tekkida näiteks olukord, kus konkursi võidab ettevõtja, kes küll pakkus suurt hulka aadressiobjekte, kuid kes samas spekuleeris, et maksimaalselt lubatav hulgimüügitasu saab olema põhjendamatult kõrge.

Mis puutub telekomiettevõtete arvamusse, siis leiab näiteks Telia, et määruse eelnõus tuleks üheselt määratleda see, et riigiabi vahendite toel loodava võrgu loomisel peab taotleja lähtuma olemasolevate võrkude asukohast. Taristu tuleb Telia hinnangul rajada asukohta, kus on olemas vähemalt ühe operaatori magistraalvõrgu alguspunkt.

«On oluline, et olemasolevatel sideoperaatoritel oleks lihtne ja kohene võimalus sideoperaatoritel uue võrguga liitumiseks, seejuures pikendamata olemasolevat magistraalvõrku, tegemata täiendavaid projekteerimisi, ehitamisi ja seadustamisi,» leiab Telia.

Telia suurkonkurendi Elisa hinnang on aga mõnevõrra erinev. «Toetuse saaja peab tagama, et rajatava juurdepääsuvõrgu alguspunkti asukoht on valitud mitte lähtuvalt üksnes toetuse saaja enda olemasoleva sidevõrgu paiknemisest lähtuvalt ega ka mõne tema poolt eelistatud sideettevõtja võrgust lähtuvalt, vaid arvestusega et see asuks võimalikult paljudele sideettevõtjatele juurdepääsetavas kohas ,» leiab Elisa, kes on juba enam kui aasta endise Starmani internetivõrgu omanik.  

Elisal on kahtlus ka selles osas, et toetuse saaja võib praeguste tingimuste kohaselt ehitada välja monopoolse juurdepääsuvõrgu, millel puudub teistel sideettevõtjatel vaba juurdepääs.

Hetkeseisuga on huvi toetuse saamise vastu üles näidanud vaid riigiettevõte Elektrilevi, kes saab odavamailt kasutada oma elektriliine ka internetikaabli vedamiseks klientideni. Kõigilt teistelt ettevõtetelt küsib ettevõte olemasoleva taristu kasutamise eest raha.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on plaanis kõik ettepanekud läbi analüüsida ja seejärel määruse eelnõu saadud tagasiside põhjal uuendada. «Eesmärk on määrus valmis saada maikuus,» ütles Postimehele ministeeriumi esindaja Emilie Toomela.