Põllumajanduskärped ELis tulevad, aga Eesti põllumehi mõjutavad nad vähe

Veisekasvatus Lääne-Virumaal

FOTO: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Kuigi ELi järgmise seitsmeaastase eelarve kaheks suureks kärpekohaks on ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika vahendid, siis vähemalt praegu teadaoleva info põhjal Eesti põllumeestele eraldatavad põllumajanduse otsetoetused perioodi 2021-2027 jooksul hoopis kasvavad.

«Traditsioonilised valdkonnad, põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika, mis moodustavad suurema enamuse ELi eelarve perspektiivist - ca 70 protsenti -, näitavad aastate lõikes pigem vähenemise trendi,» rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson. Täpselt seda tendentsi tahab EL jätkata ka järgmise seitsmeaastase perioodi jooksul.

«Ühtekuuluvuspoliitika kärbe kogu eelarves on seitse protsenti, põllumajanduspoliitika üldine kärbe on viis protsenti, samas põllumajanduse otsetoetusi on kärbitud neli protsenti,» kirjeldas Höövelson. Kuna aga uuel eelarveperioodil on põllumajanduspoliitikas oluliseks eesmärgiks vähendada vahet eri liikmesriikide otsetoetuste määrade vahel, siis Eesti põllumehed muutuvatest oludest hoopis võidavad.

«On välja arvutatud, et Eesti otsetoetuste suurus võiks tänasega võrreldes suureneda 4,9 protsenti. Ehk et Eesti põllumeestele sõnum on see, et kindlasti otsetoetused suurenevad ja vahe teiste Euroopa riikidega väheneb,» sõnas majandusnõunik. Kuigi Euroopa Komisjoni Eesti esindaja näeb seda hea uudisena, on põllumajandus-kaubanduskoda seisukohal, et ELi eelarvekava on põllumajandustoetuste ühtlustamise osas liiga vähe ambitsioonikas.

«On positiivne, et komisjon tegi ettepaneku otsetoetuste tasemeid hektari kohta liikmesriikide vahel ühtlustada ELi keskmise suunas, kuid kahjuks ei saa rahul olla toetuste suure erinevuse vähendamise ulatusega,» märkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Ta meenutab, et juba aastateks 2014-2020 seati eesmärgiks, et meie otsetoetused moodustavad vähemalt 90 protsenti ELi keskmisest.

«Ligikaudne arvutus näitab, et praegu on jutt pigem natuke rohkem kui 80 protsendi tasemest,» sõnas Sõrmus. Ka tõi ta välja, et prognoosi kohaselt on 2020. aastal ELi keskmine otsetoetuste tase hektari kohta 242 eurot, samas kui Eestis jääb see vaid 177 eurot, aga osades riikides ulatuvad need rohkem kui 400 euroni.

Riigikantselei euroasjade direktori Klen Jääratsi ütleb aga, et nemad ei saa veel kinnitada, et Eesti põllumeeste otsetoetuste suurus 4,9 protsenti tõuseks, kuna Eesti on vahepeal põllumajandusmaad ligi veerandi jagu juurde deklareerinud ning see info ei pruugi veel Euroopa Komisjoni arvutustesse olla jõudnud.

«Meie keskmine oleks pidanud ilma uute hektariteta liikuma 75 protsendi peale selle perioodi lõpuks, aga uute hektaritega jääb see 64 protsendi peale. Vahe on päris suur,» tõdes ta.

2018. aasta hindades on ELi järgmise seitsme aasta eelarve 1,135 triljonit ehk umbes 162,14 miljardit iga-aastaselt. See jääb tänase eelarvega samasse mahtu. Näiteks 2018. aasta eelarve kulud on 160,1 miljardit eurot. Ühise põllumajanduspoliitika eelarve mahuks on kogu perioodi peale 365 miljardit eurot.

Kuigi kolmapäeval tutvustas ELi eelarvevolinik Günther Oettinger järgmise seitsme aasta eelarvekava, seab see üksnes paika poliitilised prioriteedid ja valdkondadele eraldatavad üldised summad. Täpsed liikmesriike, sealhulgas Eestit puudutavad summad selguvad alles 29. mail.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker loodab uue eelarvekava osas kokkuleppele jõuda järgmise aasta 9. mail Rumeenias toimuva Sibiu tippkohtumise ajaks. Asjatundjate hinnangul võib see olla aga liiga optimistlik ootus.

Tagasi üles