Komisjoni kevadprognoos: hinnatõus Eestis kujuneb kiiremaks kui ülejäänud Euroopas (4)

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ostukorv
Ostukorv Foto: Tairo Lutter

Kui Euroopa Komisjoni täna avaldatud kevadise majandusprognoosi järgi võtab Euroopas aeglustunud hinnatõus taas hoo sisse, kujuneb hinnatõus Eestis ülejäänud euroala ja ELi liikmesriikide omast endiselt märksa kõrgemaks.

Euroopa Komisjon märgib värskes kevadprognoosis, et nii ELi kui ka euroala möödunud aasta majanduskasvu määr ületas ootusi, jõudes 2,4 protsendini, mis on viimase kümne aasta kõrgeim tase. Kuigi 2018. aastal peaks ELis ja euroalal jõuline, 2,3-protsendini küündiv majanduskasv jätkuma, aeglustub see 2019. aastal pisut, jäädes kahe protsendi tasemele.

Mis puudutab Eesti eriti hoogsat majanduskasvu, mis 2017. aastal küündis üle ootuste kõrgele – 4,9 protsendi tasemele –, siis märgib komisjon kevadprognoosis, et nende ennustuste järgi see tänavu ja järgmisel aastal eeldatavasti aeglustub, jäädes vastavalt 3,7 ja 2,8 protsendi piirimaile. Peamine kasvumootor on suurenev välisnõudlus ja sisetarbimine.

Ühtlasi toob komisjon oma prognoosis esile, et kui tarbijahinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis vähenes, siis oodatakse järgmistel kuudel inflatsiooni kiirenemist. Osaliselt on see tingitud hiljuti tõusnud naftahindadest. Eesti paistab siin endist viisi silma nii ülejäänud euroalast kui ka EList kõrgema hinnatõusu tasemega.

Prognoosi järgi jääb euroala inflatsioon 2018. aastal samaks nagu 2017. aastal ehk 1,5 protsendi tasemele ja tõuseb 2019. aastal 1,6 protsendini. Kõigi eelduste järgi jääb ka ELis suundumus samaks, ennustatav inflatsioon on ka sel aastal 1,7 protsenti ja tõuseb 2019. aastaks 1,8 protsendini.

Kui Eestis oli inflatsioon 2017. aastal 3,7 protsenti, siis 2018. ja 2019. aastateks ennustab komisjon selleks vastavalt 2,9 ja 2,5 protsenti. See on peamiselt tingitud aktsiisimäärade tõusust ja kõrgetest toormehindadest maailmaturul.

Endiselt väheneb ELis töötus, mis on praeguseks jõudnud enam-vähem kriisieelsele tasemele. ELis peaks jätkuma töötuse vähenemine, jõudes 2017. aasta 7,6 protsendilt 2018. aastaks 7,1 protsendile ja 2019. aastaks 6,7 protsendile. Prognoosi järgi väheneb töötus euroalal 2017. aasta 9,1 protsendilt 8,4 protsendile 2018. aastaks ja 7,9 protsendile 2019. aastaks.

Käimasoleva töövõimereformi ja ka selle tõttu, et inimeste oskused ei vasta tööturu nõudlusele, võib tööpuuduse määr kahel järgneval aastal tõusta, vastavalt kuue protsendini 2018. aastal ja 6,3 protsendini 2019. aastal. Tööealise elanikkonna vähenemisest tingitud pingete lahendamine tööturul on võtmetähtsusega Eesti edasise konkurentsivõime säilitamisel.

Komisjon märgib veel, et jõuline kasv hõlbustab valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võlataseme edasist vähendamist ning tööturul valitsevate tingimuste paranemist. Euroala üldine eelarvepuudujääk on praeguseks alla ühe protsendi SKTst ja ennustatakse, et sel aastal langeb see kõigis euroala liikmesriikides alla kolme protsendi.

Kuigi Eesti valitsemissektori nominaalne eelarvepositsioon oli ennustuse kohaselt 2017. aastal puudujäägis (0,3 protsenti) ja peaks sel aastal jõudma tasakaalu ning 2019. aastal olema taas ülejäägis (0,3 protsenti), siis Eesti struktuurne eelarvepositsioon on komisjoni ennustuse järgi kogu prognoosiperioodi vältel puudujäägis (1,3 protsenti 2018. aastal ja 0,9 protsenti 2019. aastal).

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles