Jäärats: EL võiks Eestile eraldatavat euroraha vähendada ka ligi poole võrra
3. mai 2018, 12:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/05/03/7821801t1h37f6.jpg)
Kui eestlasest digivolinik Andrus Ansip rääkis eile ERRile, et Eestile eraldatav euroraha võib uuel, 2021.–2027. aasta eelarveperioodil väheneda kolmandiku võrra, siis riigikantselei euroasjade direktori Klen Jääratsi sõnul võiks EL ametlikele valemitele tuginedes vähendada Eestile eraldatavaid summasid ka 45 protsendi võrra.
«Mis puudutab ühtekuuluvusvahendite kasutamist, siis see metoodika on olemas nii olemasolevas eelarves kui ka aluspõhimõtetes. Ja aluspõhimõtete järgi võiks Eesti osa väheneda 45 protsenti. Eelmise eelarve arvutuste põhjal 40 protsenti,» märkis riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats tänasel ELi uut eelarvekava tutvustaval pressikonverentsil.
ERR kirjutas eile pärast ELi uue perioodi (2021–2027) eelarve tutvustust, et kuigi Eesti jääb ka järgmisel seitsmeaastasel perioodil siiski netokasusaajaks, kahaneb kasu võrreldes senisega märgatavalt, iseäranis, mis puudutab Eestile eraldatavaid struktuuritoetusi. Eestlasest digivoliniku Andrus Ansipi sõnadele viidates märgiti näiteks, et Eesti kasu ühtekuuluvusvahenditest väheneb kolmandiku võrra.
«Kui Andrus Ansip ütleb, et kolmandiku võrra, siis ta väheneb vähem, kui me oleksime puhtalt metoodikate alusel arvutada suutnud,» selgitas Jäärats. Riigikantselei euroasjade direktori sõnul on see hea uudis, kuna väheneva raha osakaal jääb siis tõenäoliselt väiksemaks, kui ta tegelikult olla võiks. «Kolmandik versus tänased reeglid on suhteliselt hea samm.»
Riigikantselei euroasjade direktori sõnul on see hea uudis, kuna väheneva raha osakaal jääb siis tõenäoliselt väiksemaks, kui ta tegelikult olla võiks.
Ka märkis ta, et sellises olukorras on üsna tõenäoline, et nendele riikidele, kelle ühtekuuluvusvahendeid märgatavalt vähendatakse, kompenseeritakse midagi kuskil mujal.
«Näiteks suurte projektide rahastamisel öeldakse, et me anname siis Rail Balticule raha või me anname mõnele muule projektile siin raha,» tõi Jäärats esile.
ELi järgmine pikaajaline eelarve on esimene, mida koostades on senise 28 liikmesriigi asemel arvestatud 27ga, sest Suurbritannia on otsustanud liidust lahkuda. Ka on selles ette nähtud raha uutele, ELile prioriteetsetele poliitikavaldkondadele, nagu kaitse- ja piirikoostöö ning rändeküsimused.
Uut eelarvet koostades on lähtutud põhimõttest, et kärbitakse seniste traditsiooniliste valdkondade – ühtekuuluvuspoliitika ja ühine põllumajanduspoliitika – eelarveridu, kuid antakse juurde muudele programmidele, mis on juba käimasoleval perioodil (2014–2020) hakanud saavutama järjest suuremat osakaalu.
Kui vaadata järgmise perioodi eelarve suurust võrreldes kogurahvatuluga, siis aastateks 2021–2027 välja pakutud eelarve maht on 1,11 protsenti ELi 27 liikmesriigi kogurahvatulust. Samas, käimasoleval perioodil on see näitaja 1,13 protsenti.
2018. aasta hindades teeb see seitsme aasta peale kokku 1,135 triljonit ehk umbes 162,14 miljardit aastas. See jääb praeguse eelarvega samasse mahtu, näiteks 2018. aasta eelarve kulud on 160,1 miljardit eurot.
Kuigi eile tutvustas ELi eelarvevolinik Günther Oettinger järgmise seitsme aasta eelarvekava, on selles kindlaks määratud üksnes poliitilised prioriteedid ja üldised valdkondadele eraldatavad summad. Täpsed liikmesriike, sealhulgas Eestit puudutavad summad selguvad alles 29. mail.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker loodab jõuda uues eelarvekavas kokkuleppele järgmise aasta 9. mail Rumeenias toimuva Sibiu tippkohtumise ajaks. Asjatundjate hinnangul võib see lootus olla aga liiga optimistlik.