Põllumajanduskoda: ELi eelarvekava pole piisavalt ambitsioonikas (2)
3. mai 2018, 10:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda leiab, et Euroopa Liidu eelarvekava on põllumajandustoetuste ühtlustamise osas liiga vähe ambitsioonikas.
Eesti põllumajanduse otsetoetuste tase jääb järgmisel eelarveperioodil tunduvalt alla ELi keskmise, kui me ei suuda eelseisvatel läbirääkimistel saavutada olulist läbimurret, teatas koda pressiteates.
«On positiivne, et komisjon tegi ettepaneku otsetoetuste tasemeid hektari kohta liikmesriikide vahel ühtlustada ELi keskmise suunas, kuid kahjuks ei saa rahul olla toetuste suure erinevuse vähendamise ulatusega,» ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul on ELi eelarvekava põllumajandustoetuste ühtlustamise osas liiga vähe ambitsioonikas. «Seadsime juba aastateks 2014–2020 eesmärgi, et meie otsetoetused moodustavad vähemalt 90 protsenti ELi keskmisest, kuid tundub, et me ei suuda seda taset saavutada isegi 23 aastat pärast ELiga liitumist. Ligikaudne arvutus näitab, et praegu on jutt pigem natuke rohkem kui 80 protsenti tasemest. Eesti valitsusel, Euroopa Parlamendi liikmetel ja põllumajanduse esindusorganisatsioonidel seisab ees suur töö, et lõplik kokkulepe tuleks komisjoni pakutust oluliselt parem.»
Põhjalikku analüüsi vajab ka komisjoni ettepanek ettevõttepõhiste toetuslagede kehtestamiseks või vähenevate maksete rakendamiseks suurematele põllumajandusettevõtetele. Eesti ettevõtete suurenemiseni on viinud madalad põllumajandustoetused ja ebaõiglased konkurentsitingimused, mis on sundinud meie põllumehi konkurentsis püsimiseks otsima võimalusi efektiivsuse tõstmiseks. Nüüd teeb komisjon sisuliselt ettepaneku edasipürgivaid põllumehi «karistada».
«Ühise põllumajanduspoliitika mõlema samba raames on olemas suur valik meetmeid, mis on sobilikud väiksemate põllumajandusettevõtete toetamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks. Nutikas poliitika tähendab, et eri probleemide lahendamiseks kasutatakse asjakohaseid meetmeid. Kardan, et otsetoetuste ettevõtte suurusest lähtuv ümberjaotamine tekitab vaid moonutusi ja viib põllumajandusmaa rendihinna suurenemiseni, mis kahjustab lõppkokkuvõttes nii suuremate kui väiksemate tootjate konkurentsivõimet,» selgitas Sõrmus.
2020. aastal on prognoosi kohaselt ELi keskmine otsetoetuste tase hektari kohta 242 eurot, Eestis aga vaid 177 eurot. Osas riikides ulatuvad otsetoetused aga ka rohkem kui 400 euroni.