Samm edasi: kolme Balti riigi ministrid kinnitasid Rail Balticu projekteerimisjuhised

Peaminister Jüri Ratas (keskel) ja RB Raili tegevjuht Baiba Rubesa (paremal) Foto: Eero Vabamägi

Eesti, Läti ja Leedu transpordivaldkonna eest vastutavad ministeeriumid on kinnitanud Rail Balticu projekteerimisjuhised, mis on raudtee infrastruktuuri projekteerimis- ning ehitamisprotsessi oluline kohustuslik alusdokument.

Juhised fikseerivad ka kiiruseparameetrid: maksimum projektkiirus reisirongidele on 249 km/h ning kaubarongidele 120 km/h, teatas ettevõte pressiteate vahendusel. Projekteerimisjuhised on koostanud Prantsusmaa konsultatsiooni- ja tehnoloogiaettevõte SYSTRA S.A, kes on varem võitnud Rail Balticu projekteerimisjuhiste hanke. 

Projekteerimisjuhistes on määratud peamised nõuded ja standardid Rail Balticu raudtee rööbastee, muldkeha, drenaažide, truupide, sildade, viaduktide, tunnelite, energialahenduste, signaalsüsteemide, telekommunikatsiooni süsteemide, järelevalve kontrolli, andmete omandamise ja haldamise, reisijate terminalide, möödasõiduteede, keskkonnanõuete, kliimamuutustega kohanemise, BIM-nõuete, arhitektuuriliste ja haljastuslike nõuete, aga ka kasutatavuse, hooldamiste ning turvalisuse kohta.

«Rail Balticu projekteerimisjuhiste kinnitamine on üks olulisemaid verstaposte projekti teostamisel. Samuti on see oluline täitmaks kohustusi, mis tulenevad Euroopa Komisjoniga (INEA, ehk transporditaristu projektide rakendusametiga) sõlmitud Rail Balticu toetuslepingust,» sõnas RB Rail tegevjuht ja juhatuse esimees Baiba Rubesa.

Juhised on tema sõnul alus äsja alanud Rail Balticu projekteerimisprotsessis. «Oleme rahul SYSTRA S.A välja pakkunud raudtee pikaajalise visiooniga, mis aitab saavutada Rail Balticu taristu kuluefektiivsuse, kaasaegse ja turvalise projekteerimis- ja ehitusprotsessi. Töös on arvestatud ka seniseid Euroopa Liidu parimaid praktikaid,» märkis Rubesa.

Peamisi Rail Balticu projekteerimiskriteeriume koostades otsiti võimalusi, mis lisaksid loodavale raudteetaristule enim väärtust, kuid oleksid siiski vastavuses ka ELi transpordivõrgu koostalitluse tehnilise kirjeldusega (TSI – P2, F1).

Muuhulgas lepiti võrreldes varem kavandatuga kokku maksimaalse projektkiiruse suurendamises 249 km/h (reisirongide maksimaalne kiirus on seejuures 234km/h), maksimaalse teljekoormuse suurenemises 25 tonnini ning kaubarongide maksimaalse pikkuse suurenemises 1050 meetrini. Võimalikud erandid on lubatud põhjendatud juhtudel.

Projekteerimisjuhiste juhendmaterjal sätestab Rail Balticu projektiks järgmised põhiparameetrid:

• raudteeliini maksimaalne projektkiirus reisirongidele on 249 km/h ning kaubarongidele 120 km/h
• kaubarongide maksimaalseks pikkuseks võib olla 1050 meetrit
• maksimaalne teljekoormus – 25 tonni
• Rail Balticu taristul ei saa olema samatasandilisi ristumiskohti (ehk nn raudteeülesõidukohti) ei maanteede ega 1520/1524 mm raudteede rööbasteedega, välja arvatud olukordades, kus ei ole võimalik kasutada muid lahendusi
• ligipääs hooldustöödeks ning hädaabiteenusteks põhiliinil peab olema tagatud iga kahe või kolme kilomeetri tagant ja lisaks konkreetsetes piirkondades
• raudtee pealisehitis saab olema ballastalusel paiknev rööbastee
• raudtee elektrifitseerimisel kasutatakse 2x25kV süsteemi
• liiklushaldus – kasutatakse kõige uuema põlvkonna Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS - Level 2, Baseline 3)

Projekteerimisjuhised võimaldavad tagada Rail Balticu raudtee koostalitusvõime ning edendavad selle projekteerimis- ja ehitamisprotsessi kõigis kolmes Balti riigis. Täismahus projekteerimisjuhiste juhendmaterjal on peagi kättesaadav lepingulistele tarnijatele.

RB RAIL AS on kolme Balti riigi ühisettevõte, mis asutati 2014. aasta oktoobris. RB RAIL ASi võrdsed aktsionärid on SIA Eiropas dzelzceļa līnijas Lätis, UAB Rail Baltica Statyba Leedus ja OÜ Rail Baltic Estonia Eestis.

RB RAIL AS on Rail Balticu projekti põhikoordinaator. Projekt näeb ette taristu ehitamise kiirraudteeliinile, mis viib Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rail Baltic on elektrifitseeritud avalik raudtee, keskkonnasäästlik ja tänapäevane transpordivorm.