iDeal kampaania

Euroopa põllumehed löövad juba hädakella: EL vähendab uue eelarvega põllumajanduse otsetoetusi 15 protsenti

Farm Prantsusmaal

FOTO: STEPHANE MAHE / REUTERS

Euroopa põllumehi koondav ühendust Farm Europe reageeris tänasele ELi eelarvevoliniku Günther Oettingeri järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021-2027) tutvustusele valuliselt, märkides, et euroliit tahab 2027. aastaks vähendada põllumajanduse otsetoetusi 15 protsenti ehk kokku 27,4 miljardi euro võrra.

Kui liikmesriigid ja europarlament otsustavad Oettingeri ettepanekuga nõustuda, toob see kaasa ühise põllumajanduspoliitika (CAP) eelarve vähenemise 7,2 protsendi võrra järgmise seitsme aasta jooksul, märkis Euroopa põllumeeste ühendus Farm Europe pressiteate vahendusel.

Ka märkis ühendus, et kokku tähendab see, et kokku väheneb põllumajandusele minev eelarve 2027. aastaks 11,2 protsendi võrra. Tänase eelarve ettepaneku mõju põllumajanduse otsetoetustele oleks veelgi suurem, kogu perioodi jooksul väheneks see kümne protsendi võrra, olles 2027. aastaks langenud 15 protsenti.

Euroopa põllumeeste ühendus nendib ühtlasi, et Oettinger on järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamisel lisaks juba seni Brexitist tingitud eelarve vähenemisele (18,9 miljardit) võtnud põllumajanduselt ära veel 8,5 miljardit, et suunata see raha teistesse ELi poliitikavaldkondadesse. Nii jääks ühisele põllumajanduspoliitikale vaid 30,4 protsenti ELi eelarvest. Seni on see olnud julgelt 40 protsendi ringis.

Ka märgivad põllumehed, et kuigi Euroopa Komisjon on seni rõhutanud, et tahab pärast brittide lahkumist tegeleda senisest enamate poliitikavaldkondadega, jääb eelarve üldmaht senisesse suurusjärku, nõudes liikmesriikidelt ühiseelarvesse panust, mis piirduks vaid 1,08 protsendiga SKP-st.

Farm Europe hoiatab, et selle kõige taustal on põllumajanduspoliitika eelarvekärbe märksa tõsisem, kui  eelarvevolinik Günther Oettinger on oma senistes sõnavõttudes vihjanud. Põllumehed leiavad, et kui arvestada tänaseid ebasoodsaid majandus- ja poliitilisi olusid, mis on viinud suurema osa põllumajandussektoreid kriisi, siis selline ettepanek üksnes suurendab muret tuleviku pärast.

Ühenduse sõnul väheneks sellise eelarvepoliitika tulemusel ELi põllumajandussektori ettevõtete müügitulu aastaks 2027 keskmiselt 8,15 protsenti.

Iseäranis tugeva löögi annaksid eelarvekärped Taanile, kus põllumeeste sissetulekud väheneksid 26,4 protsenti ning Tšehhile, kus langus oleks 13 protsenti. Need riigid on praegu otsetoetuste suurimad kasusaajad. Saksamaal ja Prantsusmaal langeks põllumajandussektori käive 6,5 protsenti ning Itaalias ja Hispaanias 3,5 protsendi kanti.

Euroopa põllumeeste sõnul tooks selline poliitika kaasa põllumajandussektori kiire ümberstruktureerimise, maad võtaks suurfarmid ja põllumajanduse intensiivistumine. Iseäranis suurt mõju avaldaks see piima-, teravilja- ja veisekasvatussektorile.

Ka juhib Farm Europe tähelepanu ohule, kus liikmesriigid võivad pärast ELi rahade vähenemist hakata kahjumlikku põllumajandussektorit otsesel või kaudsel viisil subsideerima, lüües konkurentsi Euroopa Liidu põllumajandusektoris täiesti tasakaalust välja.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles