Tavalise Eesti e-residendi profiil langeb hämmastaval kombel kokku majanduskurjategija omaga ning lisaks tuleks selle projekti puhul arvestada terrorismi rahastamise ohuga, hoiatab Swedbanki finantskuritegude tõkestamise juht Indrek Tibar.
Indrek Tibar: pank peab veenduma, et e-resident ei ole kurjategija (3)
2. mai 2018, 14:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõni nädal tagasi avaldas Postimees e-residendi tüüpilise profiili ja üldjoontes oli seal kolm tunnust: 30–40-aastane, meesterahvas ja ärikonsultant. Tekkis kahtlus, kontrollisin üle ja selgus, et täpselt samasugune näeb välja majanduskurjategija oma,» tõdes Indrek Tibar tänasel Finesto Advisorsi korraldatud e-residentsuse seminaril.
Tibari sõnul ei arva ta kaugeltki, et kõik e-residendid on kaabakad. «Kuid nende hulgas võib olla piisavalt pahasid – näiteks 10 protsenti – ja see võib meile tõsiseid probleeme valmistada,» ütles ta.
Tibar märkis, et tema andmeil on e-residentide loodud ettevõtete seas pärit 45 Iraanist, Liibüast kaks, Pakistanist 22, Süüriast 4, Afganistanist 24, Egiptusest 18.
«Ei taha kellelegi näpuga näidata, aga küsimus on, kas me suudame kindlaks teha, millega need ettevõtted tegelevad. Kas me teame seda, kas me saame sellest aru, kas me tahame panustada selle teada saamisse?» küsis Tibar.
Ta viitas võimalikele e-residentsusega seotud ohtudele saada osaliseks terrorismi rahastamisest ja võimalikest sanktsioonidest.
«Kas me ikka oleme täiesti kindlad, et Egiptuse 18 ettevõttes pole mitte ükski seotud Moslemi vennaskonnaga?» küsis Tibar. «See on see, mille peame selgeks tegema. Selles võiks veenduda ka Eesti riik.»
«Olgem ausad, arvamus e-residentide üle kontrolli tõhususest on võimendatud,» märkis Tibar.