/nginx/o/2019/09/03/12526621t1h6584.jpg)
/nginx/o/2018/01/04/7462153t1hc49b.jpg)
- Apteegikette häirib, et riik pole seni näidanud neile analüüsi reformi riskidest
- Proviisorid ütlevad, et rohuäris on suur tööjõupuudus, mistõttu pole arengut
- Vastakad on seisukohad, kas proviisoritel on üldse huvi ja raha apteeke omandada
- Kettide hinnangul lööb reform Ida-Virumaad eriti valusalt, riik nõnda ei arva
/nginx/o/2018/04/03/7746281t1h00ef.jpg)
Apteek.
FOTO: KAMILLA SELINA LEPIK / Sakala
Selles, et üle Eesti suletakse kahe aasta jooksul kuni 70 apteeki, näeb üks pool kaua oodatud kvaliteeditõusu Eesti rohupoodides, teine aga ohtu ravimite kättesaadavusele ja seda, et riik sõidab neist turuosalisi kuulamata teerulliga üle.
Eestis tegutsevaid ketiapteeke koondav Eesti Apteekide Ühendus (EAÜ) võitleb tuliselt praeguse kava kohaselt 2020. aasta suveks lõpule jõudva apteegireformi vastu. Nad leiavad, et ravimite kättesaadavus Eestis langeb ja reform paneb praegused turuosalised sundseisu, surudes neid müüma oma apteeke alla turuhinna. Proviisorite endi peetavaid apteeke ühendav Eesti Apteekrite Liit (EAL) aga pooldab reformi kahe käega – nad leiavad, et viimane aeg on see ära teha ja reeglid võiksid veelgi karmimad olla. Apteeke on Eestis liiga palju ja sektoris karjuv tööjõupuudus.
