Kaevikusõda apteeginduses: mida tähendaks 70 apteegi kadumine?

  • Apteegikette häirib, et riik pole seni näidanud neile analüüsi reformi riskidest
  • Proviisorid ütlevad, et rohuäris on suur tööjõupuudus, mistõttu pole arengut
  • Vastakad on seisukohad, kas proviisoritel on üldse huvi ja raha apteeke omandada
  • Kettide hinnangul lööb reform Ida-Virumaad eriti valusalt, riik nõnda ei arva

Apteek.

FOTO: KAMILLA SELINA LEPIK / Sakala

Selles, et üle Eesti suletakse kahe aasta jooksul kuni 70 apteeki, näeb üks pool kaua oodatud kvaliteeditõusu Eesti rohupoodides, teine aga ohtu ravimite kättesaadavusele ja seda, et riik sõidab neist turuosalisi kuulamata teerulliga üle.

Tellijale

Eestis tegutsevaid ketiapteeke koondav Eesti Apteekide Ühendus (EAÜ) võitleb tuliselt praeguse kava kohaselt 2020. aasta suveks lõpule jõudva apteegireformi vastu. Nad leiavad, et ravimite kättesaadavus Eestis langeb ja reform paneb praegused turuosalised sundseisu, surudes neid müüma oma apteeke alla turuhinna. Proviisorite endi peetavaid apteeke ühendav Eesti Apteekrite Liit (EAL) aga pooldab reformi kahe käega – nad leiavad, et viimane aeg on see ära teha ja reeglid võiksid veelgi karmimad olla. Apteeke on Eestis liiga palju ja sektoris karjuv tööjõupuudus.

Mõlemad osapooled on praegu ootel, kas riik annab apteegikettidele pisut armuaega ja lükkab 2019. aastasse pandud ümberkorraldamistähtaja 2020. aasta peale. Apteekrite liit pole sellele vastu, kuid ketid loodavad lisaajaga reformi vajalikkust üleüldse üle vaatama hakata. Neid häirib, et riik pole esitanud neile senimaani analüüsi reformi mõjudest ja riskidest, vaid on selle üldse kõrvale lükanud, lubades keskenduda selle asemel reformi rakendamisele.

Tagasi üles