SUUR INTERVJUU Hololei: Rail Balticu projektiga tuleb edasi minna

  • Siim Kallase algatud rahastusallikas on Euroopas väga edukaks ostunud.
  • Rail Baltic on ideaalne projekt, mis võiks ka edasipidi CEFist raha saada.
  • Nordicat nähakse pisikese nišiettevõttena Euroopa geograafilises perifeerias.
  • Kaja Kallase okupatsiooniargumenti võidi euroraha teemas valesti mõista.

Euroopa Liidu struktuuris pikalt töötanud Henrik Hololei sõnul on Euroopas väga palju teisi tugevaid taristuprojekte, kes võtaks heameelega Rail Balticu raha endale.

FOTO: Mihkel Maripuu

Probleemid, mis on Rail Balticu projekti viimastel kuudel raputanud, on selliste suurte taristuprojektide puhul loomulikud, leiab viimased kolm aastat Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraati juhtinud Henrik Hololei. Küll aga toonitab ta, et kui projekti ajakavast kinni ei peeta ja töö ei alga, võtab Euroopa Komisjon raha ära ning annab selle mõnele teisele taristuprojektile.

Tellijale

Räägitakse, et peadirektoritest olete teie Euroopa Komisjoni süsteemis tähtsuselt teisel kohal. Mida tähendab teile selline hinnang?

Ma arvan, et transpordisektorile pühendunud inimesed kipuvad minu rolli üle tähtsustama. Muidugi on alati väga meeldiv kuulata, et inimesed hästi räägivad. Tavaliselt on kombeks ikka midagi halvasti öelda. (Muigab.)

Mulle toodi kaks konkreetset argumenti välja. Esimene oli, et kõik Euroopa suured infrastruktuuriprojektid peavad teie peadirektoraadist nõusoleku saama.

See on natuke nüansseeritum. Minu ülesanne on tagada, et finantsid oleks olemas, süsteem paigas ja mängureeglid selged. Meie kuulutame välja projektikonkursid, kõiki projekte analüüsitakse sõltumatute ekspertide poolt väljapool Euroopa Komisjoni.

Meie üks suur edulugu on olnud ka see, et oleme suutnud Euroopa Ühendamise Rahastust luua kõigi aegade kõige efektiivsema ja paremini toimiva infrastruktuuri finantseerimisinstrumendi, mis Euroopa Liidul kunagi on olnud.

Tagasi üles