Eesti Energia paneb põlevkivituhaga põllud rokkima (1)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hando Sutteri juhitav Eesti Energia pingutab, et muuta mõlevkivitööstuse jäätmed rahvamajandusele kasulikuks.
Hando Sutteri juhitav Eesti Energia pingutab, et muuta mõlevkivitööstuse jäätmed rahvamajandusele kasulikuks. Foto: Raul Mee / Raul Mee/Mollusk Media

Eesti Energia teatel on katsed tõestanud põlevkivituhast tehtud mullaparendaja Enefixi positiivset mõju nii tava- kui ka mahepõldude saagikusele.

Hiljuti said kaante vahele üle aasta kestnud põlevkivituhast tehtud mullaparendaja Enefixi katsete tulemused. Enefixi katsetati nii tava- kui ka mahepõllul. Eksperiment kinnitas põlevkivituha positiivset mõju lisasaagikusele ja mulla pH neutraliseerimisele ning sobivust mahepõllumajandusse. Et aga Enefix mahelubiväetisena registreerida, on lisaks lubiväetise positiivsete omaduste kirjeldusele tarvis ka tegelikest põllukatsetest saadud infot.

«Kuigi põlevkivituha positiivset mõju lisasaagikusele ja mulla pH neutraliseerimisele on varemgi päris palju mõõdetud ja kaardistatud, puudus just viimaste aastate jooksul tehtud põllukatse, mis oleks monitoorinud lendtuha mõju saagile,» ütles Eesti Energia kütuste portfellihaldur Lauri Laanemäe pressiteate vahendusel. «Oleme koostöös mahetootjate nõu- ja jõukojaga läbi viinud katsed, mille tulemused lubavad edasi liikuda ning registreerida põlevkivituhk mahepõllunduses lubatud lubiväetisena.»

Mahekoda alustas põllukatseid 2016. aasta novembris ja nende tegemisel võeti arvesse mahepõllumajanduse eripära ning katsemetoodikasse toodi sisse võimalikult palju uusi lähenemisi. Eesti mahetootjaid ühendava mahetootjate nõu- ja jõukoja juhatuse liige Margus Ess näeb põlevkivituhast Enefixi mullaparendajal perspektiivi ja võimalusi mahepõllumajanduses.

«Eri suurusega katsealad paiknevad Jõgeva maakonnas Lilastveres ning Ida-Virumaal Ulvis. Suurimal katsepõllul kasvas 2017. aastal väga korraliku agrofooniga tavakanep. Väiksemal katsepõllul järgisime pärast põlevkivituha laotamist mahenõudeid ning midagi muud me põlluga teistmoodi ei teinud. Väiksemal põllul kasvas 2017. aastal suvinisu ja põldhernes ning saagilisa moodustas 150–830 kg/ha. Katsed näitasid, et Enefixi looduslik päritolu, väga rikkalik mineraalainete sisaldus ning mulla happelisust neutraliseeriv aluseline koostis teevad mullaparendajast vajaliku ja sobiliku toote ka mahepõllumajanduses tegutsevatele ettevõtetele,» selgitas Ess.

Eesti Energia pakkus põllumeestele katsetamiseks kolme põlevkivituha sorti normidega 1; 2 ja 3 t/ha ning ka mõnda suuremate normidega erivarianti. Kui Enefix ja Enefix Pluss on põllumeestele tuttavad tooted, siis kolmandas katses kasutatud põlevkivituhk on uudistoode ja peaks põllumeesteni jõudma alanud kevadel. Tegemist on Eesti Energia uute katelde tuhaga, kus põlemistemperatuur on madalam. Ka uus toode sai katsetes häid tulemusi.

Põlevkivist elektri tootmisel eraldatakse suitsugaasidest kõrge kaltsiumisisaldusega lendtuhk, mis on keskkonnale ohutu ja sobib muldade lupjamiseks. Põlevkivituhka on Eesti põldudel kasutatud alates 1960. aastatest. Eesti Energia alustas 2016. aastal Enefixi kaubamärgi all põlevkivituhast mullaparendaja hulgimüüki põllumajandus- ja aiandusettevõtetele. Tänavu märtsis müüs ettevõte viimase viie aasta rekordkoguse tuhka – üle 20 000 tonni, millest 11 000 tonni läks põllumajandusele ja ülejäänud kogus ehitusvaldkonda.

Põlevkivituha senisest suurem taaskasutamine aitab suurendada põlevkivist saadavat väärtust ning kasutada energiatootmisel tekkivaid kõrvalsaadusi efektiivselt ja keskkonnasäästlikult, leiab energiafirma.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles