Hollandlased hakkavad Eestis sütt põletama

Hollandi ettevõtjad usuvad, et võrreldes pildil oleva kivisöega on nende valmistatav biosüsi palju parem.

FOTO: Liis Treimann

Rahvusvahelise koostöö raames rajavad Amsterdamis asuva peakorteriga Clean Electricity Generation (CEG) ning Hollandi masina- ja seadmetootja Stork esimese ühisprojektina Eestisse biosöetehase, kirjutab Europäischer Wirtschaftsdienst GmbH (EUWID) enda kodulehel.

 Biomassi põletamisele spetsialiseerunud CEG ja Flour-Gruppe alla kuuluv Stork alustavad käesoleva aasta kolmandas kvartalis insenertehnoloogia tipplahenduse rajamist Eestisse. Samal ajal arendatakse projekte ka Soomes ja Põhja-Ameerikas. CEG loodab biosöe laiadesse massidesse viia ja nii ületab käimasolevate ning tulevikku planeeritud investeeringute maht juba praegu 350 miljonit eurot. CEG panustab omalt poolt ühtlasi ka biosöe tootmise patenteeritud tehnoloogiaga, mis on juba kasutusel Inglismaal Derbys.

Eesti tootmisüksus tuleb Derby omast viis korda suurem. Projektis osaleb ka Briti investeeringufirma Momentum Capital, mis on CEG enamusaktsionär 95 protsendiga.

CEG andmeil toodetakse biosütt biogeensetest jääkidest – kuumrafineerimise teel muutub biomass kõrge energiatihedusega biosöeks, mis tähendab ühtlasi madalaid ladustamis- ja transpordikulusid. Biosöepelleteid saab kasutada nii tavapärastes kivisöel töötavates elektrijaamades kui ka näiteks linnajagude keskküttekatlamajades.

Biosütt toodetakse peamiselt puidulaadsetest jäätmetest, mida tekib suurtes kogustes nii puidutööstustes, metsamajanduses kui ka haljastuses. Biosöe kasutamine on fossiilide põletamisega võrreldes oluliselt vähem CO2-rikas.

Tagasi üles