Uuring: tõhusaim viis kasvuhoonegaaside vähendamiseks on muuta elektritootmist

Elektriliinid

FOTO: SCANPIX

Baltimaade energiamajanduse tulevikustsenaariumide aruande tulemused näitasid, et majanduslikult kõige tõhusam viis kasvuhoonegaaside piiramiseks on rakendada meetmeid elektritootmises. Kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamine transpordi- ja ehitussektorites oleks uuringu järgi tunduvalt kulukam.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis eile tutvustatud uuring hindas muutuseid Baltimaade energiatootmises ja -kasutuses erinevate kliima- ja energiapoliitika eesmärkide korral 2050. aastani. Uuriti suundumusi elektri tootmises ja tarbimises, kaugküttes, hoonete, transpordi ja tööstuse energiavajaduses. Lisaks hinnati, kuidas need arengud mõjutavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid energiamajanduses tulevikus.

Energeetika asekantsler Ando Leppimani sõnul on üks paljulubavamaid viise kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks suurem elektri ja biokütuste kasutamine transpordis. «Elektrit tuleks toota kasvuhoonegaase õhku mitte paiskavate tootmisviiside abil. See tähendab enamasti taastuvenergia allikate laialdasemat kasutuselevõttu,» sõnas Leppiman, lisades, et nii Eestis kui ka Lätis ja Leedus on võimalik taastuvenergia eesmärke saavutada kasutades kohalikke taastuvaid energiaallikaid.

«Taastuvenergia osakaalu tõstmiseks on majanduslikult kõige efektiivsemad viisid energiatõhususe meetmete rakendamine, tuuleenergia ja biomassi kasutamine, soojuspumpade rakendamine küttelahendustes ning päikeseenergia võimaluste rakendamine,» kommenteeris energeetika asekantsler kasvuhoonegaaside vähendamise võimalusi.

Elektrivajadus Baltimaades kasvab uuringu põhjal järgneva 15 aasta jooksul 17-27 protsenti ning 2050. aastaks prognoositakse elektrivajaduse kasvu üle 60 protsendi. Tarbimise kasv on tingitud elektriautode suuremast levikust, tööstuse arengust ning soojuspumpade ulatuslikumast kasutamisest.

«Elektrivajadus erinevates majandusharudes kasvab igal juhul. Kui me ei võta kasutusele taastuvaid energiaallikaid, siis alternatiiviks on elektriimport teistest regioonidest,» lausus Leppiman.

Ulatuslikuma taastuvate energiaallikate rakendamise majandusmõju hindab uuring tagasihoidlikuks. Energiasüsteemi iga-aastased kulud suureneksid Eestis 2030. aastaks summa võrra, mis moodustab kuni 0,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist.

Tagasi üles