/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
Ehkki riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste eel lubati rohkem reserve koguda, siis täna avalikustatud riigi eelarvestrateegiast selgub, et keskvalitsuse reservid vähenevad järgmisel aastal ligi 100 miljoni euro võrra. Samasugune seis peaks prognoosi kohaselt olema ka aastaks 2022.
Kui 2017. aastal oli keskvalitsusel reserve 834 miljoni euro ulatuses, siis 2018. aastaks prognoositakse reservide kahanemist 754 miljoni euroni ning aastaks 2019 kahanevad reservid 658 miljonini. Tõsi, aastaks 2021 näitab prognoos reservide kasvu kuni 750 miljoni euroni, kuid riigi eelarvestrateegia perioodi lõpuks, aastaks 2022, kahanevad reservid 656 miljoni euroni ehk võrreldes aastaga 2018 ligi 100 miljoni euro võrra.
«Järgmisel aastal vähenevad valitsuse reservid ligi 100 miljoni euro võrra, peale selle ka kogu valitsussektori reservide kogusumma koos kohalike omavalitsuse ja sotsiaalkindlustusfondidega. Kuidas selline asi on võimalik, kui järgmise aasta eelarve pidi olema 130 euroga nominaalselt ülejäägis? Kuidas see nn nominaalne ülejääk kokku on joonistatud, sellele paraku strateegia vastust ei anna,» kommenteeris riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Aivar Sõerd (Reformierakond).
Sõerd viitab ka eelarvenõukogu seisukohale, milles seisab, et nõukogule saadetud materjalides ei ole riigi eelarvestrateegias tutvustatud tulu- ja kulumeetmeid piisavalt selgitatud ja nende mõju on hinnatud pealiskaudselt. Seetõttu ei ole eelarvenõukogu hinnangul need meetmed piisavad struktuurse tasakaalu eesmärgi saavutamiseks.
Mäletatavasti kinnitasid kahepäevase riigieelarve strateegia arutelu eel peaminister Jüri Ratas ja tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski valitsuse pressikonverentsil, et juba eos on selge, et tuleval aastal hakkab riik rohkem reservi koguma.
Ratas ütles siis, et eelarve strateegia koostamisel arvestatakse fiskaalpoliitilist põhimõtet, et mida paremini majandusel läheb, seda karmimaid otsuseid tuleb teha. Ossinovski lisas samuti, et majanduse kiire kasvu ajal on oluline reserve koguda. «On juba täna selge, et järgmise aasta eelarve õnnestub meil reaalse ülejäägiga koostada,» kinnitas ta ja lisas, et samal otsitakse võimalusi, kuidas erinevate ministeeriumite prioriteete saaks arvesse võtta.
Riigi eelarve prognoosist selgub aga, et riigi finantsvarad vähenevad aastaks 2022 1,999 miljardi euroni. Aastaks 2018 prognoositakse reserve 2,036 miljardi euro suuruses. Keskvalitsuse reservis vähenevad samal ajaperioodil 754 miljonilt eurolt 656 miljoni euroni. See tähendab, et prognoosi kohaselt vähenevad riigi reservid aastaks 2022 98 miljoni euro võrra.
Riigi eelarvestrateegia (RES) seletuskirjas on reservide kahanemise ühe põhjusena märgitud laenude tagasimaksmist. «Aga mingit suuremat ja ennetähtaegset laenude tagasimaksmist ju pole! Kavandatakse graagikujärgseid tagasimakseid, nii nagu see on igal aastal olnud,» tõi Sõerd välja.
«Seega majanduslikult headel aegadel ja majandustsükli tõusuharjal Ratase valitsus reserve koguda ei kavatse,» nentis Sõerd kokkuvõtteks.
