Eelarvenõukogu: valitsus ei suuda eelarvet tasakaalu viia

Majandusteadlane Raul Eamets. Foto: Kristjan Teedema

Eelarvepoliitika hindamiseks kokku kutsutud eelarvenõukogu leidis, et praeguse valitsuse meetmed ei ole piisavad eelarve tasakaalu saavutamiseks.

Eelarvenõukogu hinnangul kirjeldab rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadine majandusprognoos piisava usaldusväärsusega Eesti majanduse ja inflatsiooni väljavaadet ning on kooskõlas teiste institutsioonide prognoosidega.

Prognoositust kiirema või aeglasema majanduskasvu riskid on eelarvenõukogu arvates tasakaalus. Hiljutiste maksumuudatuste arvukuse tõttu on maksude alalaekumise risk kõrgem ülelaekumise võimalusest.

Rahandusministeeriumi hinnangul oli 2017. aasta valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon puudujäägis 0,3 protsenti SKPst. Eelarvenõukogu hinnangul on see vastuolus riigieelarve koostamisel seatud eesmärgiga, mis nägi ette struktuurset ülejääki.

Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi kujuneks struktuurne puudujääk 2019. ja 2020. aastal suuremaks, kui lubab uus riigieelarve seadus. Seetõttu on valitsus riigi eelarvestrateegias 2019−2022 vastu võtnud täiendavaid tulu- ja kulumeetmeid, mis eelarvepositsiooni parandavad, ning seadnud lähiaastate eesmärgiks struktuurse tasakaalu.

Miks lasti heal ajal eelarve puudujääki?

Eelarvenõukogu hinnangul on seatud eelarve-eesmärgid kooskõlas riigieelarve seadusega, aga nende saavutamine eeldab, et eelarvepositsiooni suudetakse oodatud mahus parandada.

Eelarvenõukogule saadetud materjalides ei ole riigi eelarvestrateegias tutvustatud tulu- ja kulumeetmeid piisavalt selgitatud ja nende mõju on hinnatud pealiskaudselt. Seetõttu ei ole eelarvenõukogu hinnangul need meetmed piisavad struktuurse tasakaalu eesmärgi saavutamiseks.

Erinevalt varasematest aastatest oli valitsussektor 2017. ja on 2018. aastal struktuurses puudujäägis. Seda hoolimata heast majanduskasvust. Selleks, et eelarvereeglis sisalduvat paindlikkust oleks võimalik kasutada tulevikus, kui majanduse olukord peaks halvenema, soovitab eelarvenõukogu 2019. aastaks kavandada struktuurse ülejäägi.

Eelarvenõukogu esimees on Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets. Nõukogu aseesimees on finantsekspert Andrus Alber. Nõukogu liikmed on Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS analüütik Andres Võrk, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ning Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer.   

Riigieelarve seaduse järgi peab eelarvenõukogu andma oma hinnangu nii rahandusministeeriumi makromajandus- ja rahandusprognoosi kui ka valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkide kohta. Kuna rahandusministeeriumi majandusprognoos ja riigi eelarvestrateegia valmisid tänavu väikese ajavahega, on eelarvenõukogu koondanud oma arvamused ühte väljaandesse.