POSTIMEES SLOVEENIAS Komisjoni ametnikud: Rail Baltic on juba kaardil

Rail Balticu lõik üle-euroopaliste transpordivõrgustike kaardil

FOTO: Siiri Liiva

Kuigi viimaste kuude vastuolud RB Raili juhi ja osanike vahel on tõstatanud senisest tõsisemalt küsimuse ELi rahastuse jätkumise kohta Rail Balticu ehituseks, kinnitavad Euroopa Komisjoni ametnikud, et kolme Balti riiki ühendav kiirraudtee on ELi üks kõige olulisemaid taristuprojekte. Märksa kidakeelsemaks jäävad nad aga rahastuse jätkumise tingimuste osas.

«Rail Baltic on jätkuvalt ELi jaoks esmatähtsusega projekt. President Juncker on seda väga selgelt välja öelnud,» kinnitas Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc täna Sloveenia pealinnas Ljubljanas, kus alates eilsest toimub kolmepäevane Euroopa transpordivõrgustike hetkeseisule ja tulevikule pühendatud kohtumine.

«Rail Balticu projekt on ennekõike oluline just poliitilistel põhjustel, millest kõik on teadlikud – see oleks esimene kord, kui Balti riigid saaks otseühenduse Euroopa ühisturuga. Kui ma külastasin piirkonda, siis räägiti mulle, kuidas seni on raudteetranspordi puhul vaadatud ainult ida poole, kuid Rail Baltic võimaldab pöörata pilgu nüüd ka läände,» lisas ta.

Ühtlasi avaldas Bulc heameelt selle üle, et mõne nädala tagusel kohtumisel kõigi kolme Balti riigi ministritega nägi ta valitsuste tasandil täielikku pühendumist projektile. Ka rõhutas transpordivolinik, et nii Rail Baltic kui ka Brenneri tunnel teel Kesk-Euroopast Rooma on näited suurtest projektidest, mis ei oleks ilma ELi toetuse ja pühendumiseta teoks saanud. «Ma ei näe hetkel ühtegi põhjust, miks see projekt ei võiks õnnestuda,» märkis ta.

Juba kaardil

Täiendavate Euroopa Komisjoni ametnike sõnul on üleeuroopaliste transpordivõrgustike kaardil praeguste plaanide kohaselt aastaks 2025 valmiva Rail Balticuga juba täielikult arvestatud, see on kaardil juba olemas. Samamoodi on samal kaardil olemas ka Leedus Vilniuse ja Kaunase raudteelõik, mis iseenesest jääb Rail Balticu trassist kõrvale.

Viimase puhul viiakse küll veel läbi analüüsi, kas sinna juba suunatud euroraha tõttu peab sinna lõigule uue raudtee ehitama või saab kasutada juba olemasolevat raudteed. Otsus selle kohta peaks tulema järgmise kuu-pooleteise jooksul.

Kuigi veel veebruari alguses, kui kired RB Raili lätlannast tegevjuhi Baiba Rubesa ja ettevõtte aktsionäride vahel teravalt lõõmasid, ähvardas Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc Rail Balticu projekti rahastuse peatamisega, on ta tänaseks veendunud, et pooltel on selge nägemus, mida ja kuidas teha.

«Minule on nii liikmesriikide parlamendid, valitsused ja ka presidendid kinnitanud oma valmisolekut võetud kohustusega lõpuni minna. Kuidas see täpselt tehniliselt välja hakkab nägema, selle üle otsustavad liikmesriigid muidugi ise,» lausus Bulc täna.

Märksa kidakeelsemad olid nii transpordivolinik kui ka teised Euroopa Komisjoni ametnikud ELi rahastuse jätkumise osas pärast 2020. aastat ehk järgmise seitsmeaastase finantsraamistiku ajal. Kui praegu on Euroopa Liidult tulnud 85 protsenti projekti elluviimiseks vajaminevast rahast Euroopa Ühendamise Rahastuste toetuse kujul, siis tulevikus võivad muutuda nii rahastusmäär kui rahastusallikas.

«Ma ei saa midagi öelda konkreetse projekti kohta, küll aga võin ma kinnitada, et CO2 heidete vähendamine kiirteedel on ELi jaoks oluline prioriteet ning igasugused elektrifitseeritud võimalused, sealjuures raudteed on seejuures kõige keskkonnasäästlikum transpordilahendus,» ütles Bulc.

Enne tuleb praegu saadud raha ära kulutada

Ka ütles ta, et edaspidine ELi rahastus ei pruugi tulla ainuüksi toetusena, vaid ka teiste finantsinstrumentide kujul. «Me oleme olnud väga edukad laenude andmisel,» märkis volinik. Ta rõhutas, et Rail Balticu projekti järgmiste etappide rahastamisest saab edasi rääkida alles siis, kui praegune etapp on ellu viidud ning kulutused ära tehtud.

Siin jäi ta siiski juba veebruaris välja öeldud mõtte juurde, et kui Balti riigid ei suuda võetud kohustustest kinni pidada, siis nad kaotavad ELi toetuse. «Ka selle raha, mis nad on juba saanud,» rõhutas transpordivolinik.

Ka täiendavate Euroopa Komisjoni allikate sõnul hoiavad nad projekti tegevustel tihedalt silma peal. Samas ütlesid nad, et vähemalt praegu on arvestatud sellega, et projekti toetamine jätkub ka pärast 2020. aastat.

Kahtlusi ELi rahastuse jätkumise suhtes on hiljuti avaldanud ka RB Raili tegevjuht Baiba Rubesa, kes paar nädalat tagasi ütles, et raske on ennustada, mil määral projekt pärast Brexitit Euroopast rahastust saab. 

«Kui Brexit aset leiab, siis arvan, et see muudab Euroopa Liidu tavapärast toimimist, seega näeme vaeva, et säilitada projekti staatus prioriteedina,» rääkis Rubesa toona portaalile Euronews. «Kolm Balti riiki – Eesti, Läti ja Leedu – lihtsalt ei suuda üksi midagi sellist endale lubada.»

Rail Balticu projekt on seni Euroopa Ühendamise Rahastust kolme aasta jooksul (2015-2017) saanud 682 miljonit eurot, sellele lisandub omaosalusena veel 142 miljonit eurot. Projekti kogueelarve on hinnanguliselt 5,8 miljardit. Tänase ajakava kohaselt on Rail Balticu valmimisajaks 2025-2026, raudtee antakse käiku 2026. aastal.

Tagasi üles