/nginx/o/2018/04/26/7808841t1hbf04.jpg)
Andmekaitseskandaalidest räsitud Facebook on USA kongressi järel ilmutamas end järjest nähtavamalt ka Euroopa Liidu võimukoridorides ning eile jõudis järg Euroopa parlamendi kätte. Postimees oli kohal.
Facebook näitas end Euroopa parlamendis
26. aprill 2018, 10:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt toimus eile parlamendis kõrgetasemeline kongress nimega «Shaping our digital future», kus ühes paneelis osalenud Facebooki Euroopa üksuse avaliku poliitika asepresident Markus Reinisch lubas jõulisi samme eurooplaste usalduse taastamiseks.
«Usaldus on digitaalmajanduse lahutamatu osa. Usaldust on väga raske kasvatada ning veelgi raskem on seda taastada,» ütles Markus Reinisch ja viitas Facebooki skandaalile seoses Gambridge Analytica juhtumiga.
Ta raputas ettevõtte nimel tuhka pähe ja tunnistas, et on selge, et Facebook pole võtnud piisavalt laiaulatuslikku vastutust ning rakendanud vahendeid välistamaks andmete kuritarvitamist.
«Te küsite minu käest, millised tegevused peaksid nüüd järgnema,» sõnas Markus Reinisch ja vastas, et Facebook ei plaani ilmtingimata oodata, kuni seadusandlikud organid ja regulaatorid probleeme lahendavad olukorras, kus on olemas kasutajatele ohu tekkimise võimalus.
Üks sellistest nähtustest on tema sõnul valimiste mõjutamise ärahoidmine ja see on Euroopas eriti päevakorral seoses Euroopa Parlamendi valimistega järgmisel aastal. Võltsuudised, libakontod ja varjatud poliitilised reklaamid on peamine töövahend, millega Venemaa on mõjutanud näiteks USA presidendivalimisi.
Reinischi sõnul tegeleb Facebookis praegu juba 50 000 inimest sisukontrolli ja teiste turvameetmete rakendamisega ning aasta lõpuks on lisandumas veel 20 000 inimest.
Ta lubas poliitreklaamide puhul olulisemalt suuremat läbipaistvuse kasvu ning selleks võetakse kasutusele süsteemid, mis nõuavad poliitreklaamide lisaja verifitseerimist ja välja selgitamist, kes tegelikult nende eest Facebookile maksab.
«Me kutsume üles inimesi ja valitsusi üles oma poliitilisi vaateid jagama, kuid me ei aktsepteeri selle tegemist libakontode kaudu,» ütles Facebooki esindaja ja lisas näitena, et viimaste Prantsusmaa presidendivalimiste eel eemaldati süsteemist ligi 30 000 sellist libakontot.
Reinisch kiitis taevani Euroopa Liidu uut andmekaitse määrust GDPR ja nimetas seda äärmiselt efektiivseks ja üle riigipiiride ulatuvaks privaatust tagavaks vahendiks. «Me oleme tõesti pühendunud sellele, et GDPR rakendataks 25. maiks,» lubas Facebooki esindaja.
Ehk siis Facebook lubab, et tema tegevus Euroopas saab olema GDPRile täielikult vastav ning kasutajatele selge ja lihtne.
Punased on jooned on ületatud
Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni asejuht Anna Maria Corazza Bildt ütles eilsel konverentsil, et väga oluline on see, millist mõju omab digitaalmajandusele kasutajate usaldus ja käitumine.
«Minu arvates on punased jooned ületatud,» ütles ta ja sõnas, et Euroopa elanikud ootavad digitaalplatvormidelt reaalseid tegevusi usalduse taastamiseks. «Tahame näha tegevust ja kohe.»
Euroopa Komisjoni justiitsvolinik Vera Jourova on öelnud, et tahab Brüsselis kindlasti näha ka Facebooki juhti Mark Zuckerbergi. On selgunud, et Cambridge Analytica kasutas lubamatult ka 2,7 miljoni eurooplase Facebooki kontode andmeid.
«Kui te tahate usaldust Euroopas taastada, on mõistlik, et Mark Zuckerberg tuleb Brüsselisse,» ütles Jourova väljaandele Politico.
Komisjoni ühtse digituru volinik Andrus Ansip kohtus Zuckerbergiga juba 17. aprillil USAs.
Tajani: valvsust ei tohi kaotada
Euroopa parlamendi esimees Antonio Tajani ütles nädala algul Postimehes avaldatud arvamusartiklis, et Cambridge Analytica skandaal, mis puudutab Facebooki kogutud isikuandmete ebaseaduslikku kasutamist valimistulemuste mõjutamiseks, annab veel kord tunnistust sellest, et on kiiresti vaja digiplatvormide reguleerimise meetmeid.
«Kuna platvormid tegutsevad sisu avaldajatena, peavad nad ka sisu eest vastutama. Nad ei tohi silmi kinni pigistada, kui nende platvormi kasutatakse lasteporno levitamiseks, ebaseaduslikuks relvamüügiks, radikaliseerumise ja rassiviha õhutamiseks, võltsitud kauba müümiseks või terroristliku propaganda ja ilmselgete võltsuudiste avaldamiseks,» kirjutas Tajani.
Cambridge Analytica juhtum näitas Tajani sõnul, et valvsust ei tohi kaotada. «Peame põhjalikult uurima, kas on alust väidetel, et ELi kodanike isikuandmeid võib olla kasutatud valimistulemuste mõjutamiseks, alates Brexiti referendumist,» leidis ta.
25. mail jõustuvad ELis uued õigusaktid, mis tagavad muu hulgas õiguse olla unustatud, õiguse mitte saada soovimatut reklaami ning õiguse saada teada isikuandmetega seotud rikkumistest ja sellest, kuidas andmeid kasutatakse.