Tänavu 1. maist hakkab kehtima uus vedelkütuse seadus, mis kohustab kütusemüüjaid lisama bensiinile ja diislile 3,1 protsendi energiamahu ulatuses biokütuseid. 2019. aastaks suureneb tase 6,4 protsendini ning jõuab 2020. aastaks 10 protsendini.
Puust ja punaseks: kui palju tõstab biokütuse lisamise nõue hindu tanklates? (8)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
26. aprill 2018, 11:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium vastas sellega seoses enim korduma kippuvatele küsimustele, mis kütusetarbijatel võivad tekkida.
Miks biokütus kasutusele võetakse?
Biokütuste kasutamine aitab lisaks keskkonnahoiule kaasa ka vedelkütuse importsõltuvuse vähenemisele.
Biokütuste lisamise nõue tuleneb Euroopa Liidu direktiivist 2009/28/EÜ. 2017. aastani oli Eesti Euroopa Liidus viimane riik, kes biokütuse kasutamist tarnijatelt nõudnud ei ole. Näiteks Lätis peab mootoribensiinis ja diislikütuses olema biokütust 5 protsendi mahu ulatuses ja Soomes 15 protsendi mahu ulatuses. Läti on võtnud eesmärgiks suurendada seda osakaalu aastaks 2020 10 protsendini.
Kas biokütuse sisaldusega kütus sobib kõigile mootorsõidukitele?
Paljudel sõidukitel on kütuseluugi juures märk, mille kohaselt ei soovitata biokütust tankida. See märk kehtib 100 protsenti biokütuse kohta ja võib seetõttu tarbijat eksitada. Autotootjad on kinnitanud, et kuni 5 protsendilise etanooli mahusisaldusega mootoribensiin ja kuni 7 protsendilise biokütuse mahusisaldusega diislikütus sobib kõikidele sõiduautodele.
Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liit AMTEL on koostanud ülevaate mootorsõidukitest, milles ei soovitata kasutada üle 5 protsendi etanoolisisaldusega mootoribensiini. Asjakohane info on avaldatud Maanteeameti veebilehel.
Kütuste kvaliteedinõuded ei muutu. Nõuded tagavad jätkuvalt, et kõik kütused on kasutatavad läbi aasta, kaasa arvatud külmemate ilmadega talvel. Meie regioonis toodetakse ka talvekindlat biodiislit, mida kasutatakse laialdaselt näiteks Soomes ja Rootsis aastaringi.
Milline on mõju kütusehinnale?
Seaduse eelnõu ettevalmistamisel hindas majandusministeerium, et biokütuse lisamine võib omada esimesel aastal mootoribensiini hinnale mõju kuni 0,5 eurosenti liitri kohta ja diislikütuse puhul kuni 1,5 eurosenti liitri kohta.
Teisalt on olnud ka olukordi, kui etanool on odavam kui mootoribensiin, mistõttu on tanklates müüdavas mootoribensiinis olnud kuni 5 protsenti ulatuses etanooli. Seega tuleb toonitada, et nii biokütuste kui mootoribensiini ja diislikütuste hinnad sõltuvad maailmaturu hetkeolukorrast, mistõttu ei pruugi kohustuse lisamine hinnatõusu põhjustada. Lõpliku kütusehinna kujundab konkurents.
Seaduse koostamist konsulteerinud Eesti vedelkütuse tarnijad on samuti kinnitanud, et üksnes biokütuse nõue ei saa mõjutada kütusehinda.
Kas biokütust märgistatakse teisiti?
Teadvustamaks tarbijatele, et mootorikütustesse on lisatud biokütust, märgivad tanklad alates 2019. aasta aprillist biokütust sisaldava diislikütuse märkega B7 ning mootoribensiini märkega E10. Alla 5 protsendilise biokütuse sisalduse juures ei pea mootoribensiini või diislikütust eraldi märgistama.
Seaduse koostamisel tehti koostööd Eesti vedelkütuse tarnijaid koondava Eesti Õliühinguga ning Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liiduga (AMTEL).