Vanad ministeeriumimajad seisavad jõude, aga krõbedad kommunaalid jooksevad

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Vana majandusministeeriumi hoone Harju tänaval.

FOTO: TAIRO LUTTER / PM/SCANPIX BALTICS

  • Riik pole aasta jooksul magusale kinnisvarale rakendust leidnud
  • Kriitikute hinnangul on tegu raha tuulde loopimisega
  • Riigi Kinnisvara AS loodab hooned peagi maha müüa

Kuigi pärast «superministeeriumisse» kolimist tühjaks jäänud vanad ministeeriumimajad võiksid riigile magusat tulu teenida, seisavad majad endiselt tühjana. Jõude seisva kinnisvara hooldamisele on aga kulunud juba pea 50 000 eurot.

Möödunud aasta augustis kolisid justiits-, sotsiaal-, rahandus- ja majandusministeerium ning osaliselt ka haridusministeerium oma vanadest majadest välja ja seadsid end sisse Suur-Ameerika tänaval asuvasse uude klaasist tornhoonesse.

Kõige paremini on seni läinud sotsiaalministeeriumi Gonsiori tänava hoonega, mis müüdi mullu jaanuaris enampakkumisel 3,8 miljoni eurose alghinnaga Kaamos Groupi tütarfirmale Avala OÜle.

Ettevõtte sõnul kavatsevad nad hoone ümber ehitada kortermajaks, mille esimesel korrusel on äripinnad. Maja renoveeritakse, aga märkimisväärset ümberehitamist ei tule. Kaamos Groupi juhatuse liikme Ivar Vahteri sõnul peaks maja valmis saama tänavu sügiseks.

Kaheksa kuud pärast kolimist seisavad aga kolm ülejäänud maja endiselt rohkem või vähem tühjana. Riigi Kinnisvara ASi käsutuses olevate hoonete üleval pidamisele on praeguseks kulunud juba 44 000 eurot.

Raha põletamine

Seda on võtnud tõsiselt kritiseerida endine riigihalduse minister, reformierakondlasest riigikogu liige Arto Aas, kes ütles, et kuigi vanadest majadest välja kolimine oli ette teada juba paar aastat tagasi, pole endiselt midagi tehtud. «Suurte majade tühjalt hoidmine Tallinna südalinnas on raha põletamine. Selle põhjus saab olla ainult rumalus või hoolimatus,» lajatas ta.

Ta on enda sõnul suhelnud sel teemal ka erasektori kinnisvaraarendajatega. «Kõik on olnud seda meelt, et see pole varade kõige mõistlikum ega kasulikum haldamine,» selgitas Aas.

Poliitik rõhutas, kuna niivõrd magusa asukohaga kinnisvarale pole juba peaaegu aasta jooksul rakendust leitud, kerkib üles küsimus, kui palju on riigil seetõttu potentsiaalselt üüritulu saamata jäänud. «Minister on ametist lahkumas, aga probleem jääb üles,» lisas Aas.

Kinnisvaraekspert, Colliers Internationali partner Margus Tinno ütles olukorrale peale vaadates, et erasektoris ei laseks ükski normaalne omanik raha niisama tuulde. Sarnaselt Aasale leidis ka tema, et riigil oli enne «superministeeriumisse» kolimist aega paar aastat, et tühjaks jäävatele hoonetele mingi otstarve leida.

«Kui riigil ei ole majadega head plaani, siis on vaja need hooned maha müüa. Niisama hoida, eriti vanemaid ja investeeringuid vajavaid hooneid ei ole ratsionaalne,» leidis ta. «Seega kui küsite, et kas riik saaks oma vara paremini valitseda, siis vastus on jah.» Ta lisas, et aastatega on tehtud olulisi edusamme, kuid endiselt on palju puudusi, mistõttu tunduvad mitmedki sammud erasektori poolt vaadatuna arusaamatud.

Vastukaaluks tõi kinnisvaraekspert välja, et riigivara müümisel on kindlad nõuded, mis võivadki taoliste hoonete võõrandamist raskendada ja pikendada. Näiteks on keeruline hoone kasutusotstarvet muuta ehk teha see ärihoonest elukondlikuks kinnisvaraks. «Erandeid teha ilmselt keeruline ja seega ei pruugigi head lahendust olla,» ütles ta.

Mis puudutab pea 50 000 euroni ulatuvaid kommunaalkulusid, siis seda oli Tinnol keeruline kommenteerida, kuna ta pole majade käekäiguga täpselt kursis. «Kindlasti on ka tühje maju vaja kütta, valvata ja elementaarselt hooldada. Seega teatav kulu on elementaarne,» selgitas mees.

Kahju arvutamine spekulatiivne

Riigihalduse minister Jaak Aab, kelle haldusalasse majade eest vastutav RKAS kuulub, vastas kriitikale, et kinnisvara üüri pealt saamata jäänud tulu arvutamine oleks liiga spekulatiivne. Seetõttu ta Aasa küsimusepüstitust õigeks ei pea.

Ministri hinnangul sõltuks see üürilepingu tingimustest, üürniku nõuete alusel omaniku poolt tehtavatest täiendavatest investeeringutest ja paljust muust. «Kui soovite täiendavate analüüside läbiviimist, siis palun anda sellest teada, võimaldades ka piisava ajavaru analüüside läbiviimiseks,» märkis ta.

RKASi kommunikatsioonijuht Urmas Glase lisas omalt poolt juurde, et kuna nende eesmärk on leida kõige otstarbekam lahendus ja paigutada hoonetesse eeskätt riigiasutusi, mitte sekkuda erabüroopindade renditurule, pole saamata jäänud tulu arvutamine asjakohane. Samuti oleks pelgalt varasema rendihinna põhjal tehtud mehaaniline arvutus lihtsalt spekulatsioon, leidis ta.

«Adekvaatne arvutus eeldab mahukamat analüüsi, mis arvestab riigile kuuluva kinnisvara üürilepingute tingimusi, üürnike nõudel omaniku poolt tehtavaid täiendavaid investeeringuid ning laiemat vaadet riigile pikemas perspektiivis vajalikest hoonetest kuni riigieelarve tasakaaluni välja,» rääkis Glase.

Ministeeriumimajadele võiks sel aastal ostja leida

RKAS otsib omanikku või üürniku kolmele endisele ministeeriumihoonele.

Justiitsministeeriumi üks vanadest hoonetest Tõnismäel on praegu Harju Maakohtu käsutada, kes kasutab seda asenduspinnana suve lõpuni. Pärast seda tuleb kaalumisele hoone edasine väljaüürimine või müük.

Seal samas kõrval asuv teine endine ministeeriumihoone on seevastu konserveeritud. See tähendab, et RKAS peab hoolitsema selle eest, et hoone oleks valve all, minimaalsel kütterežiimil ja et heakorratööd oleks tehtud. Tühja maja üleval pidamine on maksma läinud 7615 eurot.

Rahandusministeeriumi endine ajutine hoone Endla tänaval on samamoodi kasutuseta. Kõrvalhoone Lõkke tänaval on küll osaliselt rahandusministeeriumile välja renditud, kuid peamajas valitseb tühjus. Suure hoone jõude seismine on riigile maksma läinud pea 23 000 eurot. RKASi kommunikatsioonijuht Urmas Glase ütles, et hoone välja üürimise üle peetakse praegu läbirääkimisi.

Varem on haridus- ja teadusminister Mailis Reps pakkunud välja ühe võimalusena rajada sinna Tallinna kesklinna riigigümnaasium. Glase selgitas, et kooli ehitamise plaan on ka praegu jõus, aga kindlat otsust veel tehtud pole.

Vanalinnas Harju tänaval asuva endise majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hoone võtmed sai RKAS kätte alles selle aasta jaanuaris. Kuigi majale pole uut omanikku või üürnikku leitud, loodab RKAS tänavu maja siiski maha müüa. Hoone ülalpidamisele on kolme kuu jooksul kulunud juba 13 000 euroni.

Harju tänava maja kohta on varasemast teada niipalju, et kinnisvarafirma DTZ Kinnisvara hindas mullu kevadel maja väärtuseks 3,9 miljonit eurot.

Tagasi üles