IT-ettevõtja: riigi süvenev sekkumine majandusse on tekitanud Eestis uut liiki mulli

Helmese juht Jaan Pillesaar

FOTO: Mihkel Maripuu

Kuigi juba pikemat aega on räägitud, et Eesti-suguse väikese riigi ellujäämise tagab liikumine teadmuspõhise majanduse suunas, on praegu Eesti suurimaks probleemiks riigikapitalismi suurenemise trend, mis kõik majandussuhted sassi ajab, leiab IT-ettevõtja ja teenusmajanduse koja juht Jaan Pillesaar.

«Erasektor ei oleks ka efektiivne, kui konkurents ei sunniks efektiivne olema. Avalikus sektoris teatavasti ei ole konkurentsi, kõiki ebameeldivaid otsuseid ei tee mitte turg, vaid peaksid tegema juhid, ilma et selleks mingit survet on,» kirjeldab IT-ettevõtja. 

Samas ei meeldi avaliku sektori juhtidele inimesi väga lahti lasta, kui selleks vajadus tekib, mistõttu võtavad ametkonnad sageli kohe ringkaitsesse, kui keegi räägib, et maksumaksja ei jaksa enam avalikku sektorit üleval pidada. 

«Mina näen, et avalik sektor viimasel ajal võitleb igal võimalikul juhul ja viisil erasektoriga, kelles nähakse oma peamist konkurenti. Riigikapitalism on täpselt selle trendi tulemus. Teeme ise. Ärme laseme eraettevõtjatel parem midagi teha, äkki saavad veel edukaks ja tulevad meie töökohti ära võtma,» kirjeldab Pillesaar trendi, mis on talle viimase ajal silma hakanud.

Eraettevõtete seisukohalt ei ole see aga võrdne võistlus, sest riigil on võim käsu korras sundida ettevõtjat riiki üleval pidama. «Ükskõik kui ebaefektiivne riik ise on või kui valesti käitub. Ettevõtjal sellist piiramatut võimu teatavasti ei ole. Kui ettevõtja tahab kliendilt raha saada, siis toimub see vaid vabatahtliku kokkuleppe alusel ja teenus peab olema hea, sest muidu keegi ei maksa,» räägib IT-ettevõtja.

Pillesaare sõnul ei saagi me tegelikult Eestis enam toimivast demokraatiast rääkida, sest jõudude vahekord on läinud avaliku sektori kasuks. «Muigvel sui kehtestab valitsus «tasuta" transporte ja igasuguseid valijate enamusele mittevajalikke, kuid erakonnale vajalikke projekte. Seda nähtust nimetatakse government bubble'iks (valitsusmulliks - e.k) ja kahjuks on ta nüüd ka meie koduriiki Euroopast kahe jalaga kohale jõudnud,» nendib ta.

Pillesaare hinnangul on sellisest nõiaringist väljamurdmiseks vaja tõelist riigimehelikkust. «Tuleb teha otsuseid, mis ei ole meeldivad ja mille tulemusel üsna kindlasti kaotatakse paljud riigiametnike hääled. Loodame siis, et valijad on väga tähelepanelikud ja oskavad järgmisel aastal valida mitte poliittehnoloogilise, vaid riigimeheliku riigikogu,» ütleb IT-ettevõtja ja teenusmajanduse koja juht.

Kui Eesti tõesti soovib teadmispõhist majandust, siis tuleb lõpetada teadmispõhise töö maailma mõistes ülikõrge maksustamine, mis on paati põhja vedav kivi kogu vanale Euroopale.

«Maailm on viimase 30 aastaga muutunud teadmus- ja tehnoloogiapõhiseks. Kümnest maailma kalleimast ettevõttest on kuus tehnoloogiaettevõtted. Mitu Euroopa tehnoloogiaettevõtet on nende hulgas? Mitte ühtegi,» kirjeldab ettevõtja. Esimese ja ainsa Euroopa tehnoloogiaettevõtte maailma 100 väärtuslikuma ettevõtte nimekirjas leiab alles 64. kohalt. 

«See on SAP AG, kes täna ei ole ka enam Euroopa ettevõte, sest enamik nende ärist toimub mujal. Seega on targa töö kõrge maksustamine Euroopas andnud oma tulemuse. Tehnoloogiariikide hulka eurooplastel enam asja ei ole,» märgib Pillesaar. See on tema sõnul selge näide sellest, et see, mida maksustad kõrgelt, väheneb.

«Sellise fiskaalpoliitika jätkudes on järgmine keeruline küsimus, et kuna tehnoloogiaettevõtted maailma aina enam "üle võtavad", siis kes maksab tulevikus Euroopa pensionäride pensionid,» ütleb IT-ettevõtja. Tema sõnul lööb töö maksustamine valusalt ka meie kodanike jõukust. 

Eestis võiksid töötajate netopalgad olla keskmiselt umbes 75 protsenti kõrgemad, kui ettevõtjaid ei maksustataks töökoha loomise eest tööjõumaksudega, on Pillesaar veendunud. Küll aga tõdeb ta, et mõned maksud peavad jääma, sest vajadus riiklikke struktuure ja umbes poolt elanikkonnast üleval pidada siiski jääb.

Loe ka neid

Tagasi üles