Rahvusvahelise haardega IT-ettevõtja: Eestis juba kehtib kodanikupalk (10)
25. aprill 2018, 19:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis kehtib täna sisuliselt kodanikupalk kõikidele kodanikele, lihtsalt selle vahega, et see jõuab inimesteni nn tasuta riigiteenuste kujul, leiab teenusmajanduse koja juhatuse esimees ja IT-ettevõtte Helmes juht Jaan Pillesaar.
«Meil on «tasuta» tervise-, haridus- ja sotsiaalteenused valimatult kõigile, olenemata sellest, kas need inimesed seda tegelikult vajavad või ei,» räägib IT-ettevõtja. Kokku pakub Eesti riik selliseid teenuseid tema arvutuste kohaselt viie miljardi euro eest aastas.
«Eri sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse dotatsioonisummad moodustavad umbes poole Eesti riigieelarvest, ja umbes pool sellest niinimetatud «tasuta abist» läheb inimestele, kes seda abi tegelikult ei vaja,» ütleb Pillesaar. Olgu siinkohal öeldud, et kogu Eesti riigieelarve on viimastel aastatel jäänud 10–11 miljardi piirimaile.
Sellise süsteemi suurim puudus on tema sõnul see, et vajaduse järele otsustatakse tsentraalse plaanimajanduse loogikaga kellegi kabinetis Tallinnas, mitte lähtudes tegelikust vajadusest kohtadel.
Ettevõtja toob näiteks, kuidas hiljuti rääkis üks tuntud perearst, et umbes 70 protsenti praeguseid esmatasandi perearstivisiite võiks edukalt asendada koduse ravimite võtmisega. «Aga kuna arstivisiidi eest maksab keegi kolmas ehk haigekassa, siis ei huvita täna ei arsti ega patsienti, et visiitide arvu mõistlikuks optimeerida,» nendib Pillesaar.
Tema sõnul on teenusmajanduse kojal siin kaks väga lihtsat soovitust. Esmalt tuleks asendada teenuste näol ümberjagamine ühiskonnas konkreetse rahalise ümberjagamisega sihtkontodele ja teiseks tuleks jagada seda abi ainult neile, kes seda abi tegelikult vajavad ehk neile, kes ei saa tervise või vanuse tõttu tööl käia.
«Kuna teenus on patsiendile tasuta ja võimaldab töölt ära käia, siis küsibki patsient teenust igal hetkel, kui talle hakkab tunduma, et võiks küsida,» selgitab ettevõtja tänase süsteemi puudust. Tema sõnul on kuuldavasti ka selliseid inimesi, kes jõuavad näiteks 300 arstivisiiti aastas teha.
«Võib ironiseerida, et osa inimesi käib arsti juures, sest see on odavam kui kinos käia, ja saab vestelda ka,» nendib ta. Teenusmajanduse koda lähtub oma soovituste tegemisel sellest, et Eesti ei ole nii rikas, et sellist valimatut laustoetamist helikopterirahaga üleval pidada.
«Ülal pidada tuleks ikkagi vaid seda osa ühiskonnast, kes ise ennast üleval pidada ei jaksa või mingil selgel põhjusel ei saa. Ja ka seal on mõnda rohkem vaja toetada, mõnda vähem. Tulemusena selguks korraga, et ühiskonnal on kvaliteetse tervishoiu tagamiseks raha üsna piisavalt,» leiab Pillesaar.