Harju Elektri käive kasvas esimeses kvartalis pea poole võrra

Elektriliinid

FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Tööstuskontserni Harju Elekter käive kasvas tänavu esimeses kvartalis 48,3 protsenti ligi 26 miljoni euroni, ettevõtte kolme kuu puhaskasum vähenes aastavõrdluses 99,6 protsenti 102 000 euroni, kuna aasta varem teenis ettevõte PKC aktsiate müügist ühekordset earkordset finantstulu 25,4 miljoni euro väärtuses.

Tööstuskontserni käibekasvule aitas kaasa uute äriühenduste soetamine 2017. aasta teisel poolaastal. Lisaks tavapärasele sesoonsusele avaldasid kvartali kasumlikkusele mõju külmade talvekuude tõttu edasi lükkunud tellijate paigaldustööd, mistõttu toodeti suur kogus realiseerumist ootavat toodangut lattu. Oluliselt suuremad olid ka kütte- ja elektrikulud, lisaks tehti ettevalmistus- ja arendustöid Rootsi ja Soome uute hankelepingute täitmiseks, teatas Harju Elekter börsile.

Esimeses kvartalis teenis Harju Elekter 79,2 protsenti müügituludest tootmise segmendist. Kinnisvara ja muud tegevusalad andsid kokku 20,8 protsenti müügimahust.

Müügitulu kasvas võrreldava perioodi suhtes kõigi toodete ja teenuste osas. Suurima panuse müügimahu 8,5 miljoni euro suurusest tõusust andsid 52,6 protsendi ulatuses elektriseadmete müügimahu suurenemine ning 40,2protsendi ulatuses elektriinstallatsioonitööde lisandumine 2017. aastal kontserni teenustele. Elektriseadmete müük suurenes kvartalite võrdluses 4,5 miljoni euro võrra 19,8 miljoni euroni.

2017. augustis avas AS Stera Saue Harju Elektrile kuuluvas Allika tööstuspargis uued tootmis- ja laohooned, kasvatades kinnisvara segmendi müügitulu võrreldava perioodi suhtes. Muu segmenteerimata tegevuste müügitulu suurenes kvartalite võrdluses 3,9 miljoni euro võrra 4,8 miljoni euroni, millest 71,3 protsenti moodustasid elektriinstallatsioonitööd

Kontserni väljapoolt Eestit teenitud müügitulu moodustas aruandekvartalis 89,1 protsenti, kasvades aastaga 9,6 miljoni võrra 23,2 miljoni euroni.

Tööstuskontserni suurim turg oli Soome, mis kasvas esimeses kvartalis 54,1 protsenti ehk 6,3 miljonit eurot 18 miljoni euroni. Kasvu peamiseks põhjuseks oli 2016. ja 2017. aastate lõpus sõlmitud lepingud Soome võrguettevõtetega. Olulise osa Soome segmendi müügitulu suurenemisele andis ka 2017. aasta juunis soetatud Telesilta Oy. Aruandekvartalis müüdi 69,1 protsenti kontserni toodetest ja teenustest Soome turule.

Esimeses kvartalis kasvas müük Rootsi turule aastavõrdluses kaks korda 2 miljoni euroni. Kasvu põhjuseks oli kontserni ja AS-i Harju Elekter Elektrotehnika eesmärgipärane töö müügi suurendamiseks Rootsi turul ning uute Rootsi ettevõtete lisandumine. Harju Elekter Elektrotehnika osalemine mitmetel Rootsi hangetel tõi esimeses kvartalis alajaamade tarnimiseks kolmeaastase raamlepingu Rootsi suurima jaotusvõrguettevõttega E.ON Energidistribution AB. Alajaamade tarnetega alustatakse tesises kvartalis.

Tänavu esimeses kvartalis jätkus Leedu tütarettevõttel Rifas UAB tellimusmahtude suurenemine Norrast, mille tulemusena kasvasid ettevõtte tarned Norra turule kvartalite võrdluses ligi kolmekordseks 2 miljoni euroni, moodustades konsolideeritud müügitulust 8 protsenti. Tulu teenitui ka Austria, Taani ja Hollandi turgudelt.  

Seoses energiajaotussektori madala investeeringutasemega langes müük Eesti turule esimeses kvartalis 28,8 protsenti 2,8 miljoni euroni ja moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 10,9 protsenti.

Kvartalite võrdluses kasvasid äritegevuse kulud 52,9 protsenti ehk 8,9 miljonit eurot, millest põhiosa oli müüdud toodete ja teenuste kulude suurenemine 7,8 miljonit eurot, edestades müügitulude kasvutempot ning vähendades brutokasumi marginaali võrreldava perioodi näitaja suhtes 2,3 protsendipunkti võrra.

Tööjõukulud kasvasid 53,5 protsenti 5,6 miljoni euroni ja tööjõukulude määr moodustas aruandekvartali müügitulust 21,7 protsenti, suurenedes võrreldava perioodi näitaja suhtes 0,7 protsendipunkti võrra. Kontserni turustuskulud kasvasid kvartalite võrdluses 45,9 protsenti kuid turustuskulude määr jäi mulluse 4,5 protsenti tasemele.

Kontsern tegi jätkuvalt kulutusi uute hangete ettevalmistamiseks ja uute äriühenduste soetamise lõpuleviimiseks 2018. aastal, lisaks on spetsiifiliste tellimuste mahu hüppeline tõus toonud kaasa vajaduse palgata juurde spetsialiste. Kõik see on kasvatanud aruandekvartali üldhalduskulusid 700 000 euro võrra ja tõstnud üldhalduskulude osakaalu aruandekvartali müügitulus 7,4 protsendini. Ettevõtte üldhalduskulude tõus oli valdavalt tingitud arenduskulude suurenemisest.

2018. aasta esimeses kvartalis töötas kontsernis keskmiselt 679 inimest, mis oli keskmiselt 189 töötajat enam kui eelneval aastal samal perioodil. Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas kontsernis 699 inimest, mis oli 182 võrra enam kui aasta tagasi. Uute Rootsi tütarettevõtete SEBAB Oy ja Grytek Oy soetamisega lisandus esimeses kvartalis kontserni 45 töötajat.

Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja ligi 4,4 miljonit eurot uhat eurot. Palgakulude tõus oli tingitud uute töötajate palkamisest seoses tootmismahtude olulise suurenemisega ning uute Rootsi tütarettevõtete soetamisega. Aruandekvartalis oli keskmine töötasu kuus ühe kontserni töötaja kohta 2147 eurot, kasvades aastaga keskmiselt 367 euro võrra.

Harju Elektri esimese kvartali konsolideeritud brutokasum oli 3,4 miljonit eurot. Brutokasumi marginaaliks kujunes 12,9 protsenti, vähenedes aastaga 2,3 protsendipunkti võrra. Rentaabluse langust põhjustas majanduse üldisest heaolust tekkinud töötajate palgasurve ning kvartalite võrdluses on tõusnud toormaterjali, eelkõige lehtmetalli hind, mis kasvatasid müüdud toodete ja teenuste kulude taset.

Esimese kvartali konsolideeritud ärikasum oli 231 000 ja ärikasum enne kulumit 849 000 eurot. Aruandekvartali ärirentaabluseks kujunes 0,9 protsenti ja ärirentaabluseks enne kulumit 3,3 protsenti. Aruandekvartali kasum enne maksustamist oli 229 000, assta varem oli see PKC aktsiate müügi tõttu 25,5 miljonit eurot. Kolme kuu arvestuslik tulumaksukulu oli 127 000 eurot.

Mitmeid kontserni ettevõtteid mõjutas esimeses kvartalis oodatust madalam tellimuste maht, mis on peamiseks rentaabluse languse põhjuseks. Jätkuvalt tehakse ettevalmistusi uute hangete ette­valmistamiseks, mistõttu on suurenenud arenduskulud ning tööle on võetud mitmeid erialaspetsialiste.

Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 102 000 eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 133 000 eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli esimeses kvartalis 0,01 eurot. Võrreldava perioodi konsolideeritud puhaskasum ilma PKC aktsiate müügist saadud erakorralise tuluta oli 527 000 eurot.

Kontsern investeeris esimese kvartali jooksul põhivarasse kokku 2,3 miljonit eurot, sealhulgas soetused äriühenduste kaudu moodustasid 1 miljonit eurot. Investeeringute kasv on seotud Allika Tööstuspargis käimasolevate arendustega ning investeeringutega tootmisesse.

Ettevõtte aktsia hind tõusis aruandekvartalis Nasdaq Tallinna börsil 24,8 protsenti 5,00 eurolt 6,24 euroni.

Tagasi üles