Ettevõtjad on vastu plaanile vähendada soolist palgalõhet seaduse abil

Palk

FOTO: SCANPIX

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on vastu riigi plaanile vähendada soolist palgalõhet seaduse abil, sest ei täidaks eesmärki ning suurendaks halduskoormust.

Sotsiaalministeeriumis on valminud eelnõu, millega nähakse ette mitmeid uusi meetmeid soolise palgalõhe vähendamiseks. Koja hinnangul ei täida eelnõus olevad lahendused eesmärki, sest enamus juhtudel pole saadavad andmed võrreldavad. Lisaks tekitavad meetmed ettevõtjatele täiendavat halduskoormust, teatas kaubandus-tööstuskoda.

Eelnõu kohaselt peavad kõik tööandjad vähemalt kord kahe aasta jooksul esitama töötajatele andmed nais- ja meestöötajate keskmise töötasu ning muude töötamisega seoses makstavate tasude ja hüvede kohta organisatsiooni ametigruppide või ametikohtade kaupa. Täna seaduses sellist kohustust ei ole. Koja hinnangul ei pruugi täiendava teabe avaldamine loodetud kasu tuua, sest paljudes organisatsioonides ei tööta samadel ametikohtadel nii mehed kui naised, mistõttu pole ka nende töötasud võrreldavad. Lisaks kaasneb muudatusega tööandjatele täiendav halduskoormus.

Muudatus ei kohtle koja hinnangul ka kõiki töötajaid võrdselt, sest organisatsiooni siseselt muutuvad avalikuks vaid osade töötajate töötasud. Näiteks kui ühte ametigruppi kuulub üksteist töötajat, kelle hulgas on üks naine ja kümme meest, siis on naise töötasu organisatsioonis kõigile teada, kuid meestöötajate kohta on avaldatud vaid kümne töötaja keskmine palk. Koda tegi ministeeriumile ettepaneku jätta see muudatus seaduseelnõust välja.

Eelnõuga soovitakse kehtestada ka loetelu soopõhistest andmetest, mida kõik tööandjad peavad oma töötajate kohta koguma ja säilitama. Nendeks andmeteks on personali koosseis organisatsiooni eri tasanditel ja ametigruppides, töötasu ning muud töötamisega seoses makstavad tasud ja hüved, lepingu liik ja kokkulepitud tööaeg. Koja hinnangul puudub riigil vajadus seadusega reguleerida soopõhiste andmete loetelu. Juba praegu peavad tööandjad koguma ning erinevatele riigiasutustele esitama infot, mis võimaldab tööandjal ja ka asjaomasel institutsioonil hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes. 

Eelnõu kohaselt hakkab tööinspektsioon kord aastas iga tööandja kohta erinevates registrites sisalduvate andmete alusel läbi viima palgaandmete analüüsi. See on naiste ja meeste töötasude ja muude tööga seonduvate tasude analüüs, milles hinnatakse, kas naised ja mehed saavad sama tööandja juures sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu, märkis koda.

Koja hinnangul ei saa palgaandmete analüüs anda vastust küsimusele, kas ühe tööandja juures makstakse sama töö eest naistele ja meestele erinevat töötasu. Põhjus peitub selles, et kuigi peagi teab riik ühe teise seaduse muudatuse tõttu töötaja ametikohta, siis puuduvad riigil andmed töötajate vastutuse, tööülesannete keerukuse ning töötulemuste kohta. Seetõttu võivad palgaandmete analüüsi tulemused tekitada segadust ning tuua kaasa tulemuste vääriti tõlgendamist. Kuna keskmises Eesti ettevõttes töötab  ligi  seitse töötajat, siis ei ole koja hinnangul reeglina ühe tööandja juures väga palju sarnast tööd tegevaid inimesi, kelle töötasu saab soopõhiselt võrrelda.

Tagasi üles