/nginx/o/2017/09/22/7127553t1hc682.jpg)
Eesti võimud tuvastasid möödunud aastal meie küberruumis esmakordselt enam kui 10 000 küberturbejuhtumit ning loomulikult oli tegemist ID-kriisi aastaga, kuid sellele vaatamata peab Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) seda heaks aastaks.
Eestis oli möödunud aastal rekordkogus küberjuhtumeid
25. aprill 2018, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niisuguseid intsidente, millel oli otsene mõju mõnele riigi ja ühiskonna toimimiseks olulisele teenusele, oli 122 ja see oli viimase kolme aasta madalaim näitaja. Mõjutatud teenuste seas oli näiteks elektroonilise isikutuvastuse ja digiallkirjastamise kasutus sideoperaatorite võrkudes, tervishoiu- ja pangateenused
Kokku käsitles arvuti- ja andmesidevõrkudes kokku 10 923 juhtumit.
Küberturbeintsidendina – see tähendab juhtumina, millega kaasnes otsene mõju teabe või süsteemide konfidentsiaalsusele, terviklusele või kättesaadavusele – tuvastati neist üle veerandi ehk 3162 juhtumit.
Põhjused juhtumite taga on väga erinevad – seadmerikkest ja inimlikust eksimusest pahatahtliku tegevuseni. Nagu varasematel aastatel, on kõige sagedamini endiselt tegu kõikvõimalikku pahavara levitavate veebidomeenide ja e-kirjadega.
«Eesti küberturvalisusele võib möödunud aastat pidada heaks aastaks . Tulime hästi toime mitme suure väljakutsega, mis andsid meile enesekindlust, et oleme enda kaitsmiseks küberruumis valinud õige viisi, ning julguse ja vajalikud õppetunnid edasi liikumiseks,» võttis aasta kokku RIA peadirektor Taimar Peterkop.
Mis puutub ID-kaardi turvaprobleemi, siis leidis Peterkop, et see ID-kaardi päästmine kasulik kriis.
«Meil on praktiline ja omal nahal läbi elatud kogemus, et saame oma digitaalse ühiskonna kaitsmisega hakkama. ID-kaardi ja e-teenuste kasutamine on jätkunud nagu enne kriisi, inimeste usaldus e-teenuste vastu on säilinud. Kogu ühiskond mõistab paremini küberohtude olemust ja seda, missugune on nende võimalik mõju harjumuspärasele eluviisile,» ütles Peterkop.
Täpsema ülevaate möödunud aastast leiab RIA küberturvalisuse aastaraamatust.