Autoekspert: Eesti inimeste autod on väga vanad ja amortiseerunud

Kuivõrd sõiduki ostmine on võimalik ka interneti teel, võib hea tehingu asemel juhtuda, et auto on niivõrd kehvas seisus, et sellega ei ole võimalik isegi Eestisse sõita. Foto on illustreeriv.

FOTO: Kasper Mäe

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) juhi Arno Sillati sõnul on Eesti sõiduautode park väga kirju, väga vana ja amortiseerunud. Väljaspool Tallinnat ja Tartut sõidetakse suisa Nõukogude Liidust pärit masinatega.

Sillati ütles Äripäeva kütusekonverentsil osaledes, et Eesti autopargi keskmine vanus on Euroopas üks kõrgemaid – 16 aastat. «Seda ei mõjuta kuigivõrd see, et meie vanim arvel olev auto on aastast 1912. Seda mõjutavad peatatud registrikandega autod ehk sõidukid, millega enam ei sõideta, mida on meil paraku rohkelt.» Neid on Eestis umbes 120 000.

Eestis on kokku arvel üle 700 000 sõiduauto. See teeb rohkem kui ühe sõiduauto töötava inimese kohta. « Meie autopargi tihedus on oluliselt suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Tänaval nii palju autosid me ei näe,» vihjas Sillat sellele, et suur osa seisab neist niisama.

Suur hulk seisvaid autosid on põhjus, miks võiks Eestis tõsiselt kaaluda automaksu kehtestamist, soovitas autoekspert. Kui me stimuleerime omanikke, et viiksid oma vanad autod loomuliku lõpuni – pressi alla – oleks meil autosid vähem. «Praegu oleme me paraku muutunud Euroopa autode prügikastiks.»

Sillat jätkas, et kui minna suurematest keskustest, Tallinnast ja Tartust maapiirkondadesse, näiteks Kagu-Eestisse, siis seal on autode keskmine vanus ligi 20 aastat. «Seal näeme tänaval liikumas ka Nõukogude Liidus toodetud autosid, mis pole hobiautod. Lisaks on seal Euroopa või Jaapani tootjate vanemad autod,» lisas ta juurde.

Eestis on elektriautode müük null

Sillat rääkis oma ettekandes ka oleviku ja tuleviku kütustest, mille peal autod sõidavad. Praegu domineerivad Eestis veel konkurentsitult diisel ja bensiin, alternatiivsete kütuste osakaal moodustab kogu autopargist kaduväikse osa.  

Seevastu uute sõiduautode hulgas teevad võidukäiku hübriidautod, mis moodustavad müügist 6 protsenti. Sillati arvates on selle taga automüüja väga head reklaam. Lisaks on hübriidautode hind langenud tavaautode hinna tasemele, millele Eesti inimene on kiiresti reageerinud.

Seevastu elektriautode müük on meil sisuliselt null. Esimeses kvartalis müüdi Eestis 12 elektriautot, mille võib võrdsustada nulliga, leidis Sillat.

Sõiduautode tulevikku võrdles mees aga füüsikast tuntud Brown'i liikumisega. Niivõrd segased ja korrapäratud on praegused trendid. Siiski võib näha, et kõik suuremad autotootjad on võtnud selge suuna elektriautode tootmisele. Seda, et diisel- ja bensiinikütusel töötavad autod lähemas tulevikus kaoksid, Sillat ei karda. 

Äripäeva korraldatud 6. kütuseturu aastakonverents «Kuidas aktsiisitõusude taustal ellu jääda?» keskendus Eesti aktsiisipoliitikale ning uuris, milliseid lahendusi pakub tulevik.

Tagasi üles