Eesti Panga asepresident kinnisvara hinnatõusust: minu võit on minu laste kaotus
24. aprill 2018, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga asepresident Madis Mülleri sõnul võidavad kinnisvara hinnatõusust need, kel on juba vähemalt nii palju kinnisvara, kui nad vajavad, ning kaotavad need, kel seda veel ei ole.
«Korterite ja elumajade hinnatõus ei tee ühiskonda tervikuna kuigi palju rikkamaks, sest suures osas jagatakse rikkust lihtsalt ümber – tegemist on ökonomistide terminit kasutades nullsummamänguga, kus ühe võit on teise kaotus,» arutles Eesti Panga asepresident Madis Müller keskpanga blogis selle üle, kes kinnisvara hinnatõusust võitma peaksid.
Asepresidendi sõnul võidavad need, kel on juba vähemalt nii palju kinnisvara, kui nad vajavad, ning kaotavad need, kel seda veel ei ole. «Minu võit on minu laste kaotus,» lausus Müller, lisades, et kes aga kinnisvarabuumist küll vähemalt mõnda aega selgelt võita võivad, on kinnisvara arendajad, finantseerijad, maaklerid ja ehitajad. «Võibolla ka toimuvat kajastavad ajakirjanikud ja kommentaatorid,» sõnas Eesti Panga asepresident.
Eelistada tuleks Mülleri sõnul pigem kinnisvara hinna mõõdukat kallinemist, mis käib käsikäes inimeste sissetulekute tõusuga ja hoiab eluaseme soetamise taskukohasena võimalikult paljudele. «Sellisel juhul ei toimu ühiskonnas pingeid tekitavat äkilist rikkuse ümberjagamist ning väheneb oht järskude hinnakõikumistega kaasnevaks ebastabiilsuseks majanduses üldisemalt,» selgitas asepresident, lisades, kuidas õnneks tundub, et praegu oleme Eestis tasakaalupunktile piisavalt lähedal.
Mülleri sõnul on üsna samas tempos kasvanud nii uute eluasemete pakkumine kui ka inimeste koduostu soovid. Kinnisvara hinnatõus on viimastel andmetel olnud veidi üle viie protsendi aastas, mis jääb samasse suurusjärku inimeste sissetuleku kasvuga.
«Selge on see, et kinnisvarahindade kiire tõus ei ole koduostu alles plaaniva inimese huvides. Kinnisvara hinnatõus ei ole ka nende inimeste huvides, kes loodavad kunagi osta endale uut ja paremat eluaset,» sõnas Müller, selgitades, et kuigi võime end tunda oma kodu väärtuse tõustes jõukamana, ei ole sellest mingit kasu, kui plaanime tulevikus osta veel kallimat kinnisvara, mille hind on eeldatavasti samas tempos kallinenud.
«Vana eluaset müües on sel juhul hinnavahe uue ja paremaga tõenäoliselt veel laiemaks veninud. Oma kodu saavad investeeringuna käsitleda seega vaid inimesed, kes soovivad tulevikus tõenäoliselt praeguse eluaseme tagasihoidlikuma vastu vahetada,» lausus Eesti Panga asepresident.