Jegorov: kõrgetest kütuseaktsiisidest võiks päästa automaks
Täiendatud kell 13:50

  • Linnastumine vähendab vajadust auto järele
  • Maksuerisuste tegemine veofirmadele on kulukas ja keeruline
  • IRL automaksule vastu, Vabaerakond võib teemat kaaluda

Dmitri Jegorovi ettekanne Kütusekonverentsil.

FOTO: Liis Treimann

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorovi sõnul võinuks valitsus pidevate kütuse aktsiisitõusude asemel hoopis automaksu kehtestada.

Hiljuti valitsuse pensionireformi kritiseerinud Jegorov astus üles Äripäeva ja Eesti Õliühingu poolt korraldatud kütusekonverentsil. Ta vaatas ajas tagasi ja arutles, mis võimalused olid enne aktsiiside suurendamist veel rahandusministeeriumi töölaua peal.

Üks variant oligi automaksu kehtestamine. «Automaks annaks meile teistsugust paindlikkust. Autot pole võimalik kord nädalas või kuus Lätti viia nagu praegu kütust tangitakse. Auto on Eestis registreeritud ja siin kasutamiseks,» selgitas maksuekspert.

«Võib olla olnuks tõesti mõistlikum jätta kütuseaktsiis kus see ja teine ning riigi tulu teenimise mõttes kehtestada hoopis automaks või teemaks,» mängis Jegorov Eestis seninägematu maksu mõttega. Ta tegi näitliku arvutuse: «Kui me võtaks kõigi autode pealt aastas 10 eurot, teeniksime me juba aastas umbes 60 miljonit eurot.» See oleks aga väga lihtsustatud rehkendus.

Autot pole võimalik kord nädalas või kuus Lätti viia nagu praegu kütust tangitakse.

Kuigi automaksu pihta on pillutud palju kriitikat – Eestis on väga hõre asustus ja kehv ühistransport – siis Jegorovi hinnangul ei vasta see päris tõele. «Eesti linnastumise määr on kõrge. Inimesed elavad linnalähedastes asulates, kus on hea ühistransport,» selgitas mees. Ta lisas, et seetõttu ei pruugi auto omamise vajadust üldse olla, eriti kui autosid on kaks või kolm.

Jegorov tõi näite, et praegu sõidavad maainimesed autodega pikki distantse, mistõttu sisuliselt maksavad nad praegu rohkem riigile kütuseaktsiisi, kui nad tasuksid automaksu. «Kui automaksu soov poliitikutel tuleb, oleme valmis arutama. See diskussioon võiks tekkida,» rääkis maksuekspert.

Asekantsler arutas ka teiste võimaluste üle, mida võiks teha kõrgete kütuseaktsiiside asemel. Näiteks langetame aktsiisid paljuräägitud Lätiga samale tasemele? Ainuüksi diislimaksu allapoole kohendus tähendaks Eesti riigile 100 miljonit maksukahju, ütles Jegorov. See on netomõju ehk siis kahjusummast on Lätist Eestisse tagasi pöörduda võiva tankimise mõju juba maha võetud.

Järgmine variant oleks teha diislikütuse aktsiisilangetus kitsalt transpordi- ja veosektorile. «See teoreetiline võimalus on meil pärast teekasutustasu kehtestamist olemas, kuid samas oleks see keeruline ja bürokraatlik ning seda oleks ressursimahukam hallata,» arutles Jegorov. 

Siiski märkis Jegorov, et tegemist oli nii-öelda teoreetiliste võimalustega, mida praeguste aktsiiside asemel teha saanuks. 

Puhas spekulatsioon

Seevastu Jegorovi hea kolleeg, rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ütles mõni ettekanne hiljem, et jutud automaksu võimalikkusest on spekulatsioon. «Selle kehtestamine taandub sellele, kas laual on kas halvad või väga halvad variandid. Ja siis on punased jooned, millest kindlasti üle ei minda. Seda, et langetada kütuseaktsiisi ja asendada see automaksuga, pole meie laual olnud ja sellist plaani pole,» sõnas ta. 

Samas paneelis osalenud Isamaa- ja Res Publica liige ja endine rahandusminister Sven Sester ütles, et nemad on automaksule selgelt vastu. «Meie soov on alandada tööjõumakse. Kinnisvara- ja automakse me kindlasti ei toeta. Oleme sellele alati vastu olnud. See on meie erakonna programmis sees,» selgitas Sester.

Vabaerakonna liige Ardo Ojasalu automaksus nii suurt tonti ei näinud. Tema märkis, et automaksu kehtestamisel selle arvelt, et me vähendame ülemäära kõrgeks krutitud kütuseaktsiise, võib täitsa jumet olla. Ettevõtjaid lööks automaks vähe, aga väiksem kütuseaktsiis aitaks.

«Lisaks on meie maksusüsteemis alarakendatud kapitalimaksud, mida igal pool mujal Euroopas tehakse. Meie maksusüsteem on selle koha pealt veidi kiivas ja automaks oleks üks võimalus seda olukorda parandada,» leidis Ojasalu.

Äripäeva korraldatud 6. kütuseturu aastakonverents «Kuidas aktsiisitõusude taustal ellu jääda?» keskendus Eesti aktsiisipoliitikale ning uuris, milliseid lahendusi pakub tulevik.

Tagasi üles