ÜRO: Balti riike rusub Euroopa suurim rahvastikumure

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

ÜRO prognooside kohaselt on kiiresti vananev elanikkond Baltikumis võrreldav tiksuva rahvastikupommiga.

FOTO: Sille Annuk

ÜRO värske prognoosi kohaselt vaevab Euroopa üks suuremaid rahvastikuprobleeme just kolme Balti riiki, kus noorem põlvkond lahkub Läände ning kuhu ei taha tulla ka Lähis-Ida ega Aafrika immigrandid. Organisatsiooni hinnangul on piirkond rahvastikukatastroofi äärel.

Olukorras, kus enamik Ida-Euroopa riikidest kas juba on ELi liikmesriik või seda staatust taotlemas, on elatustase piirkonna pealinnades ka kiirelt kasvanud, vahendab Bloomberg. Koos sellega soovib järjest kasvav hulk Lääne turiste avastada varem märksa suletumat piirkonda. Kui aga vaadata pealinnadest väljapoole, räägib nendes riikides avanev pilt hoopis teistsugust juttu.

ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu värske analüüs näitab, et nende maailmariikide hulgas, keda elanike kiire vähenemine lähiajal kõige enam ohustab, on ka üheksa endist Nõukogude Liidu riiki, kust piiride avamine ja Lääne-Euroopa pakutavad võimalused on inimesed ära meelitanud.

Samal ajal ei ole ÜRO analüütikute hinnangul nendes ühiskondades just kõige soosivam suhtumine Aafrika või Lähis-Ida immigrantidesse, mis teeb praktiliselt võimatuks elanike väljavoolust tingitud tühimikku täita.

Iseäranis kiiresti väheneb elanikkond kolmes Balti riigis. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal on näiteks Läti elanikkond vähenenud veerandi võrra. Riigi elanike arv on tänaseks 1,96 miljonit inimest.

ÜRO ennustab, et 2050. aastaks on Läti kaotanud veel täiendavalt 22 protsenti elanikkonnast, jäädes elanike vähenemise kiirusega alla üksnes Bulgaariale. 2100. aastaks ennustatakse, et Läti elanike arv on tänasega võrreldes vähenenud juba 41 protsendi võrra.

Eesti puhul, kus praegu on elanike arv 1,32 miljonit, ennustatakse rahvastiku vähenemist 2050. aastaks 13 protsendi võrra. Aastaks 2100 langeb elanike arv tänasega võrreldes 32 protsendi võrra. Eestist kiiremat elanike arvu vähenemist prognoositakse Leedus, kus praegu on 2,87 miljonit inimest. Leedukate arv peaks 2050. aastaks vähenema 17 protsendi võrra, 2100. aastaks 34 protsenti.

Sama hull on olukord on ka Ukrainas ja Moldovas, kus sajandi lõpuks väheneb elanike arv ÜRO prognoosi kohaselt 36 ja 51 protsenti. Samas Venemaal väheneb 2100. aastaks elanike arv 13 protsenti. 

Elanikkonna vähenemist süvendavad Ida-Euroopas erinevad faktorid. Näiteks Lätis on kõik esindatud: teiste ELi liikmesriikidega võrreldes madalamad sissetulekud, ebapiisav majanduskasv ja tugev immigratsioonivastasus. Kui Eurostati kohaselt oli 2015. aastal ELi kodanike keskmine aastane netosissetulek 24 183 eurot, siis Lätis jäi see vaid 6814 euro piirimaile.

Iseäranis kiiresti väheneb piirkonna riikides ka noorte ja haritute osakaal, tõstatades küsimuse selle kohta, kes hakkab nende riikide vananevat elanikkonda ühel päeval üleval pidama. Ka on maailma kümne kõige vähem immigrante vastu võtva riigi seas üheksa endist Nõukogude Liidu maad. Iseäranis ilmne on see kolmes Balti riigis, kus on Bloombergi sõnul olnud väljakutseid sinna pärast 1991. aastat jäänud Vene vähemusega.

Kõige vastuolulisema riigina tuuakse siinkohal välja Läti, kus 2015. aastal, kui Euroopa Liit soovis, et riik võtaks vastu paarsada kvoodipõgenikku, ähvardasid rahvuslikud jõud valitsuse kukutamisega. Samal aastal jõudis Läti oma immigratsioonipoliitika kehva kvaliteedi pärast üleilmses sisserändajate integratsiooni indeksis tagantpoolt teisele kohale, jäädes alla üksnes Türgile. 

Kuigi ÜRO prognoos maalib Läti tuleviku kohta üsna sünge pildi, vaatab Läti valitsus praegu veel olukorrale optimistlikult otsa. «2022. aastaks väheneb oluliselt riigist väljaränne, kuna keskmine palk Lätis jõuab peamiste väljarände sihtriikide nagu Iirimaa, Saksmaa ja Suurbritannia miinimumpalga tasemele,» leiab Läti majandusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Dace Zile.

Küll aga tuleks seejuures arvestada, et kui täna on keskmine palk Lätis 1013 eurot, siis Zile mainitud riikides on see kaks korda suurem. Samas aga ütleb lätlaste pealinnas Riias tegutsev IT-ettevõtja Ernests Stals, et tema jaoks on seal juba praegu ideaalne ärikeskkond.

«Siin on märksa odavam ja lihtsam äri ajada kui kuskil mujal Euroopa Liidus: siin on vähem bürokraatiat ja ka maksud on madalamad,» põhjendas ta. Küll aga on TechHub Riga, mille asutaja Stals on, siiski võrdlemisi väikese mastaabiga tegija.

Lisaks investeeringute vähesusele on Läti puhul probleem ka puudus noortest tehnoloogiaspetsialistidest. Kuigi ettevõtted vajaks umbes 3000 IT-tudengit igal aastal juurde, suudab Läti haridussüsteem anda vaid 600 tudengit aastas.

Endise Läti majandusministri ja tänase mõttekoja Certus juhi Vjaceslavs Dombrovskise sõnul on märksa mõistlikuma mudeli suutnud välja arendada Eesti, kus majanduskasv on mõnevõrra aeglasem kui Lätis, kuid sisserände numbreid on suudetud tõsta. Skype'i sünnimaa on suutnud end digiriigina hästi turustada ja suutnud ka välisraha riiki meelitada, leiab ta. 

Näiteks annab Šveitsi kapitalil tegutsev tööstuskontsern ABB, mis pani tootmise püsti vahetult pärast Nõukogu Liidu lagunemist, täna Eestis tööd umbes tuhandele inimesele. Teiste suuremate investorite hulgas on ka Rootsi pangad, aga ka Rootsi tööstusgigant Ericsson, kus töötab umbes 1200 inimest.

Tagasi üles