Kemerovo katastroofi oht varitseb ka Eestis

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
  • Tuleohutuseksperdi nimega on üritatud petta isegi päästeameti hoone ehitamisel.
  • Ühe valla kõikides asutustes hooldas tuleohutustehnikat litsentsita tegija.
  • Puudustega tuleohutussüsteemi ümber ehitamine võib maksta sadu tuhandeid.
  • Erialaliit ootab riigilt tuleohutusseaduse muutmist.

Kemerovo kaubanduskeskuse põlengus hukkus üle 60 inimese. Väidetavalt oli tulekahjualarm välja lülitatud ja paljud evakuatsiooniteed tõkestatud.

FOTO: Marina Lisova / REUTERS / Scanpix

Eestiski on näiteid dokumentidest, kus on kirjas ekspertide nimed, kes tegelikult pole hoone tuleohutust hinnanud ega teagi, et nende nime on paberites salaja kasutatud.

Eesti suurima turvafirma G4Si töötaja avastas 2016. aasta kevadel, et teine firma – tuntud Ida-Viru ehitusettevõtjale Alar Seppernile kuuluv Sepmar OÜ –, kellega samal hankel võidu konkureeriti, esitleb eksperdina tema kolleegi G4Sis.

Asi tundus kahtlane, sest ka G4S ise oli samal tuleohutussüsteemide paigaldamise ja hooldamise hankel oma pakkumises vastutava eksperdina üles andnud sama inimese, firma põhjapiirkonna turvatehnikaosakonna juhi Tarmo Nigolsi.

Nimelt on Nigolsil olemas kutsetunnistus kolme erineva pädevusega, mis seotud tuleohutustehnika paigaldamise ja hooldamisega. Ilma kehtiva kutsetunnistusega eksperdita ei pääsenuks hankel löögile ei G4S ega Sepmar.

Iva on aga selles, et Sepmar oli kirjutanud Nigolsi nime hankedokumentidesse temalt selleks luba küsimata, lepingut sõlmimata. Tekkis olukord, kus Nigols osales enese teadmata kahe firma alt samal hankel, konkureerides niiviisi iseenda vastu.

See oli G4Si jaoks juba teine kord, mil avastati hankel enda töötaja nimi konkurendi pakkumisest.

Tuleohutussüsteemide ekspertidele kutsetunnistusi väljastava Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevjuhi Andre Lillelehe sõnul on see levinud komme. Välja tulebki nimevargus tavaliselt hanke käigus, kui keegi avastab, et konkureerib iseendaga.

«Oleme näinud objekte üle võttes, et seal on teinud töid inimesed, kellel ilmselgelt pole vajalikke pädevusi. On näha, et midagi on nokitsenud elektrik või ehitaja ise, kuid mitte volitatud spetsialist,» rääkis G4S Eesti turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson.

Tagasi üles