/nginx/o/2016/08/18/5729999t1h114a.jpg)
Kui tänavu veebruari keskel pani Harju maakohus paika, et endise piimakuninga Oliver Kruuda süüasjas hakkab kohtulik uurimine juba maikuus, siis reedesel eelistungil sai selgeks, et nii see siiski ei juhtu ning kaitsjaid said hoopis lisaaega kaitseaktide koostamiseks.
«Kohus rahuldas Kruuda kaitsjate taotluse kaitseaktide koostamise tähtaja pikendamiseks ja määras kaitseaktide esitamiseks uue tähtaja. Maksu- ja tolliamet loobus kriminaalasjas esitatud tasumata maksude- ja nendelt arvestatud intressi nõuetest seoses Tere AS-i poolt kohustuse täitmisega,» märkis maakohtu pressiesindaja, lisades, et kohus jättis maksu- ja tolliameti avalik-õigusliku nõude läbi vaatamata.
Uus eelistung on 4. juunil ning siis vaadatakse läbi kaitseaktides esitatud taotlused ja lepitakse kokku kohtuliku arutamise ajakava. «Viimast ei saanud reedel teha, kuivõrd osa kaitseakte ei ole saabunud, siis ei ole selge uuritavate tõendite maht,» märkis pressiesindaja.
Protsessi algusaja venimine on tingitud nii sellest, et algselt süüasja arutamist juhtima pidanud kohtunik Leo Kunman läheb pensionile ning kohtunik vahetus, samuti on vahetunud Kruuda kaitsemeeskond. Kui Kunman pani eelmise kaitsemeeskonnaga paika, et protsess võiks alata juba 7. mail, siis uuele kohtunikule see ei sobinud.
Lisaks Kruudale on kohus saatnud kohtu alla veel ka Allan Viirma, Rein Lepassoni, Jaanus Rütsepa ning Hjalmar Konno.
Oma pika ettevõtjakarjääri jooksul korduvalt maksuameti huviorbiiti sattunud Kruuda pidasid maksupolitseinikud nüüd kohtusse jõudnud süüdistustega seoses kinni 2016. aasta augustis. Siis kuulus talle veel ka kõrvuni võlgadesse ja piimatootjate pahameelelaviini alla mattunud piimatööstus Tere, mille pank Kruudalt lõpuks jõuga käest võttis ja Farmi piimatööstusele müüs, kirjutas Postimees jaanuaris.
Relvastatud maksupolitseinikud saabusid Tere kontorisse, lappasid seal mitu tundi dokumente ja vedasid kaasa arvuteid. Tere toonane omanik Oliver Kruuda pääses arestimajast järgmisel õhtul, väljudes sealt pimeduse varjus koos Tere nõukogu esimehe ja juristi Allan Viirmaga. Nüüd, poolteist aastat hiljem peavad aga Kruuda ja Viirma kohtu ette astuma. Koos nendega süüdistatakse maksupettuses ka Tere endist teenustejuhti ja mitut Kruuda firmat juhtinud Rein Lepassoni, Tere raamatupidajat ja Kruuda isiklike finantsasjade korraldajat Hjalmar Konnot ning Tere finantsosakonnas töötanud Jaanus Rätsepat. Kõik nad on Kruuda usaldusisikud ja prokuratuuri hinnangul kaasaaitajad maksukuriteos, mille toimepanija oli Kruuda, kirjutas Postimees.
«Kogu skeemi juhtis ja koordineeris Kruuda, teda aitasid selles tema lähedased: kes andis juriidilist nõu, kes pidas raamatupidamisarvestust, kes täitis tehnilisemaid ülesandeid – tegi ülekandeid ja hoolitses paberimajanduse eest. See oli ikka suhteliselt õlitatud kaadervärk,» rääkis süüdistuse kohtusse saatnud prokurör Martin Tuulik.
Algul olid kahtlustatavate ringis ka AS Tere juriidilise isikuna ja Tere endine pearaamatupidaja Svetlana Svartsova Štšerbakova. Viimane pääses süüdistusest, kuna tegi prokuratuuriga koostööd ja aitas uurimisele kaasa. Nüüd AS-i Farmi Piimatööstus kaudu Maag Grupile kuuluv Tere pääses samuti, sest uued omanikud otsustasid pärast toimikutega tutvumist Kruudale ja tema kaaskonnale süüks pandavate maksupettustega tekitatud 382 000-eurose kahju riigile hüvitada.
Ka Tuulik märkis, et kuna Tere on vahepeal omanikke vahetanud, leidis prokuratuur, et uusi omanikke pole vaja vanade juhtide ja omanike tegevuse eest nuhelda. «Lõpetasime nende suhtes menetluse, et Tere saaks puhtalt lehelt jätkata,» lausus ta.
Riigile süüdistuse järgi 125 000 eurot kahju tekitanud käibemaksupettust korraldas Kruuda Tuuliku sõnul kahe episoodina 2015. aasta märtsis ja mais. Täpsemalt peteti sisendkäibemaksuga ehk tehingutega, mille käigus firma midagi ostab ja vähendab selle pealt käibemaksukohustust. Käibemaksu sellistelt tehingutelt saab aga riigilt tagasi.
Tuulik võtab pettuse kokku nii: ühest pankrotipesast ostis Kruuda kontrolli all olnud ettevõte, kus tal ametlikult ühtegi positsiooni polnud, välja tehaseseadmed hinnaga, mida edasiste tehingute käigus hakati suurendama ja mille arvelt tekkis Terel võimalus arvestada sisendkäibemaksu suuremas ulatuses, kui oleks tegelikult tohtinud. Nimelt ostis ettevõte OÜ Dairy Trading House, mille juhatuses oli Kruuda rahaasjade korraldaja Rein Lepasson, Kruuda pankrotistunud ettevõtte Paide Piim pankrotipesast jäävee tootmise süsteemi ja vaakumauruti ning müüs need edasi Terele juba märksa kallimalt.
«Pankrotipesast seadmed välja ostnud firma jättis oma maksukohustuse täitmata. Tere oleks võinud ka ise need seadmed osta, igasugune majanduslik loogika sellel jadal puudus. See oli Kruuda ja Tere huvides, et lülitada tehingusse sisse vahelüli, kes jätab oma maksukohustused täitmata. Maksuõiguslikult on see suhteliselt keeruline konstruktsioon,» selgitas Tuulik.
Teine Kruudale süüks pandav tegu on prokuratuuri hinnangul 250 000-eurone tulumaksupettus, mida korraldati 2015. aasta jaanuarist 2016. aasta juunini. Tuuliku sõnul oli Terel sõlmitud laenuleping firmaga, millele tegi Tere regulaarselt väljamakseid, kuid igasugune reaalne majandustegevus laenusaajal puudus ja raha läks Kruuda isiklikuks otstarbeks. Sellega tekitas Kruuda prokuröri sõnul ettevõtlusega mitte seotud kulusid, millelt tulnuks tasuda tulumaksu. Tuulik tõi isiklike kuludena muuhulgas esile krediitkaardi kulude hüvitamist ja oma poja motospordi toetamist.