Eesti vanim pidevalt tegutsenud tööstusettevõte Räpina Paberivabrik AS hoiatas Jüri Ratase valitsust, et kui nad maksukingitusest ilma jäetakse, langeb paberivabriku konkurentsivõime ja nad võivad ühe üksuse Eestist välja kolida.
Eesti vanim tööstusettevõte palub riigilt maksukingitust (1)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
19. aprill 2018, 10:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jutt käib tänavu veebruaris heaks kiidetud seadusemuudatusest, millega vähendati Eesti elektrointensiivsete ettevõtete elektriaktsiisi. Ehk teisisõnu saavad Eesti suured elektritarbijad ja tööstusettevõtted riigilt maksukingituse. Nende jaoks langeb tuleva aasta 1. jaanuarist aktsiis tänaselt 4,47 eurot 0,5 eurole megavatt-tunni eest.
Soodustuse saamiseks peab ettevõtja energiajuhtimissüsteem olema efektiivne (vastama ISO 50 001 standardile) ja tema elektrointensiivsus olema eelnenud majandusaastal keskmiselt 20 protsenti või rohkem.
Räpina Paberivabriku probleem ongi see, et nemad nende kriteeriumite sisse ei mahu. Seetõttu kirjutas ettevõtte nõukogus esimees Raul Kibena peaminister Jüri Ratasele murekirja, kus palus peaministril kaaluda võimalike erisuste andmist.
Kibena selgitas, et nad töötlevad praktiliselt kogu oma toodangu, erinevalt traditsioonilistest paberivabrikutest, ümber lõpptooteks. Seetõttu ei küündi Räpina ettevõtte elektrointensiivsus vajaliku 20 protsendini. Kui aga ettevõte toodaks ainult madalama lisandväärtusega kartongi, oleks nende elektrointensiivusus vabalt üle 35 protsendi ja nad saaksid soodustust.
«Sellise seaduse vastuvõtmisega annab seadusandja meile justkui selge märgi, et ärge tootke kõrgema lisandväärtusega tooteid,» järeldas Kibena. Ta jätkas, et kuigi Räpina Paberivabriku käive on aastate lõikes kasvanud keskmiselt 15 protsenti, on neil järjest keerulisem konkureerida ümbritsevate riikide tootjatega.
«Meie äriühing on suunatud ekspordile ja ei ole eluliselt võimalik olla stabiilselt ja pikaajaliselt edukas eksportöör kui energiasisendid ei ole konkurentsis ümbritsevate riikidega,» kurtis Kibena. Ta tuletas Jüri Ratasele meelde, et Keskerakonna üks valimislubadus oli majanduskliima soodustamine äärealadel, kuid elektriaktsiisi seaduse rakendamise tulemusel on mõju hoopis vastupidine.
Kibena kordas veelkord: «Kuna AS Räpina Paberivabrik erineb teistest paberitootjatest, sest töötleme praktiliselt kogu oma toodangumahu ümber lõpptooteks, siis satume ebavõrdsesse olukorda teiste paberitootjatega, kuna meile aktsiisivabastused elektrienergia ja maagaasi osas ei rakendu ja seeläbi on meie toodetud kartongi omahind kõrgem, mis seab löögi alla meie paberitootmise majandusliku otstarbekuse.»
Kibena jätkas, et Räpina Paberivabrik on plaaninud järgmisel aastal suurendada paberi tootmisvõimsust umbes 60-70 protsenti ja luua Räpina vallas juurde 25-30 töökohta. «Plaanitav aktsiisimuutus seab kahtluse alla ka meie edaspidised investeerimis- ja laienemisplaanid,» hoiatas mees.
Veelgi enam, kui valitsus ei kavatse Räpina firmale vastu tulla, kaaluvad nad ettevõtte poolitamist ja järeltöötlemise väljaviimist Eestist, ütles Kibena. Seetõttu palub ta, et valitsus asuks seadust ümber vaatama, et tagada Eesti vanima tööstusettevõtte ning ka teiste sarnaste ettevõtete konkurentsivõime ja areng tulevikus.
Räpina Paberivabrik AS loodi 1734. aastal. Nad toodavad vanapaberist ning muust taaskasutatavast materjalist peamiselt paberit, pappi, kartonge ja pakkenurki. Ettevõte kasutab kaubamärki Rappin.
Ettevõtte möödunud aasta müügikäive oli 7,23 miljonit eurot. Nad on Räpina valla suurim tööandja ja ka maksumaksja, äriühingus töötab 84 inimest.
Tööandjate keskliit: murelikuks teeb
Eesti Tööandjate Keskliidu nõunikule Raul Aronile tuli Räpina Paberivabriku mure tuttav ette, kuna teisteltki nende liikmelt on laekunud juba tagasisidet, et esialgsete arvutuste kohaselt mõned Eesti suurimad tööstusettevõtted energiaintensiivsuse 20 protsendi kriteeriumile ei kvalifitseeruks.
«See teeb murelikuks ja paneb küsima, kas seadusemuudatus on ikka piisav, et konkurentsivõimele kaasa aidata. Samas on rahandusministeerium oma mõjuhinnangus arvestanud enam kui 200 ettevõttega ja muudatus tervikuna on kahtlemata vajalik. Seetõttu soovime, et Riigikogu muudatuse igal juhul vastu võtaks,» kirjutas Aron sotsiaalmeedias.
Samal ajal kutsub liit üles ettevõtteid nendega infot jagama, et nad saaks ministeeriumile kriteeriumide adekvaatsuse kohta jooksvalt tagasisidet anda.