Eesti tõhustab maksudest hoidumise vastaseid reegleid (1)
19. aprill 2018, 10:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile tulumaksuseaduse muudatused, millega kehtestatakse täiendavad reeglid maksudest kõrvalehoidmise vastu võitlemiseks.
Tegemist on ELi direktiivi ülevõtmisega, mis reguleerib neid maksude vältimise viise, mis siseturu toimimist otseselt mõjutavad, teatas rahandusministeerium.
«Muudatustega vähenevad nii Eesti äriühingute võimalused vältida Eestis teenitud kasumi maksustamist kui ka mitteresidendist ettevõtjate võimalused kasutada Eestit maksudest kõrvalehoidmiseks,» ütles rahandusminister Toomas Tõniste pressiteates.
Eelnõuga rakendatakse selleks järgmisi meetmeid: üldine kuritarvituste vastane reegel, ülejääva laenukasutuskulu maksustamine, lahkumismaks ja välismaise kontrollitava äriühingu tulu Eestis maksustamise eeskirjad.
Lahkumismaks tähendab Eestist väljaviidava vara tulumaksuga maksustamist, kui Eesti kaotab vara väljaviimise tagajärjel maksustamisõiguse. Näiteks kui Eestis kasumit teeninud, kuid dividendi mittemaksnud ettevõte kolib oma tegevuse põhiosas mujale.
Eelnõuga seatakse ka piirang intresside mahaarvamisele, et rahvusvahelised kontsernid ei saaks eri riikides laenu andmise ja tagastamisega vähendada oma maksukoormust.
Üldine kuritarvituste vastane reegel võimaldab maksuametil jätta arvestamata maksueelise saamisele suunatud tehingud, ilma et amet peaks tõendama tehingu tegelikku sisu. Näiteks võivad ettevõtted maksueelise saamiseks näidata tehingute tegemist madalama maksumääraga riigi ettevõtetega, kuigi tegelikult liigub kaup hoopis kolmandasse riiki, kus sellist maksueelist pole.
Välismaise kontrollitava äriühingu tulu maksustatakse Eestis tulumaksuga, kui tulu on saadud näilistest tehingutest, mille loomise peamine eesmärk oli saada maksueelis.