Kohus ei lasknud Sõnajalgadel oma tahtmist saada Täiendatud kell 17.13!

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ettevõtjatest vennad Andres (vasakul) ja Oleg Sõnajalg.

FOTO: Raul Mee/Raul Mee/Mollusk Media

  • Kohus otsustas asja edasi arutada ja seda mitte aegunuks tunnistada.
  • Maavanem ei rikkunud ka keeldu vaidlustada KOVi haldusakte 3 aastat hiljem.
  • Ettevõtjate sõnul oli negatiivne otsus ette näha, sest protsess on kallutatud.
  • Sõnajalad kavatsevad õigluse eest lõpuni võidelda.

Tartu halduskohus otsustas tänase määrusega jätkata menetlust vaidluses Aidu tuulepargi ehituslubade õiguspärasuse üle. Kohus leidis, et Ida-Viru maavanem pöördus kohtu poole tähtajal ja protesti menetlemist tuleb jätkata. Selle otsusega jäetakse tähelepanuta ettevõtjatest vendade Sõnajalgade argument, nagu aegunud juhtumi tõttu ei tohiks seda juhtumit enam menetleda.

Taotluse protest läbi vaatamata jätta või menetlus lõpetada esitasid Lüganuse vald ja Aidu Tuulepark OÜ, mis kuulub tuuleettevõtjatest vendadele Andres ja Oleg Sõnajalale.

Halduskohtu sõnul vaidlesid menetlusosalised põhiliselt selle üle, kas maavanem sai vaidlusaluste ehituslubade andmisest teada tema väidetud ajal või varem ehk hiljemalt 2016. aasta suvel.

Sellest sõltub, millal pidi maavanem käivitama järelevalve, tegema Lüganuse vallale ettepaneku ehituslubade kehtetuks tunnistamiseks ja keeldumise korral pöörduma kohtusse.

Maavanemal õigus vaidlustada

Kohus leidis, et järelevalve algatamiseks ei piisanud sellest, et maavanemani oli teistest menetlustest või ajakirjandusest jõudnud teave tuulepargi ehitamise kohta. See ei andnud maavanemale võimalust aru saada, et ehitusload on antud projekti alusel, mida kaitseministeeriumiga kooskõlastatud ei ole ja seetõttu võib tegemist olla avalikku huvi ehk riigikaitset ohustavate ehitistega.

Viimati nimetatud teabe sai maavanem eelmise aasta veebruari alguses ja tegi märtsi alguses Lüganuse vallale ettepaneku tunnistada ehituslubade andmine kehtetuks. Vald esitas vastuse märtsi lõpus ja maavanem pöördus pärast seda 30 päeva jooksul kohtu poole. Seetõttu puudub põhjus pidada protesti mittetähtaegseks või lubamatuks.

Kohus leidis, et ilmse vastuoluni viiks olukord, kui maavanem peaks otsustama haldusakti kehtetuks tunnistamise ettepaneku tegemise 30 päeva jooksul selle teadasaamisest kaudsetest allikatest. Kohus märkis, et meie ümber toimub lugematuid sündmusi, mille aluseks on kohaliku omavalitsuse üksikaktid.

«Ei ole mõeldav, et maavanem peab iga sellise sündmuse märkamisel või selle kohta teabe saamisel uurima, kas haldusakt on välja antud, kas see on õiguspärane ja kas see võib riivata avalikku huvi, kuna vastasel korral võib ta kaotada järelevalve teostamise võimaluse,» leidis kohus.

Kohtu sõnul ei rikkunud maavanem ka keeldu vaidlustada kohaliku omavalitsuse haldusakte rohkem kui kolme aasta jooksul haldusakti andmisest. Lüganuse vald andis vaidlusalused ehitusload välja 2015. aastal, protest esitati kohtule 2017. aastal.

Ehitusload vaidlustas Ida-Viru maavanem protestiga kohaliku omavalitsuse üle järelevalve teostamise raames. Praeguseks on maavanema õigusjärglasena menetlusse astunud justiitsministeerium.

Kohus ei lubanud tunnistajaid kohtupinki

Aidu Tuulepark OÜ juhatuse liikme Andres Sõnajala sõnul oli halduskohtu negatiivne otsus asja aegumisele üsna ette aimatav, kuna kogu protsess on seni olnud nende hinnangul tugevalt kallutatud. «Kuidas saakski asja teisiti nimetada, kui kohus keeldus meie palutud tunnistajaid kohtupinki lubamast,» nentis ta.

Mis puutub aga konkreetsesse otsuse põhjendusse, siis märkis Sõnajalg, et kohus tuvastas, et maavanem oli Eleoni tuulikute rajamisest teadlik, kuid aegumise tähtaeg hakkas kulgema alles sellest hetkest, kui maavanemal oli piisavalt alust arvata, et tegemist võib olla avalikku huvi rikkuva haldusaktiga.

Tema hinnangul väänab kohus sellega seaduse sõnastust. «Tõlgendus on vastuolus ka varasema kohtupraktikaga, mille puhul tähtaeg ei hakka kulgema õigusvastasusest teada saamisest, vaid haldusaktist teada saamisest. Meie hinnangul on see täiesti absurdne õiguse väänamine, millega soovitakse ettevõtjatele lihtsalt ära teha,» märkis ettevõtja.

Ka ütleb Sõnajalg vastusena kaitseministeeriumi asekantsleri kriitikale, et Aidu Tuulepark OÜ ei ole midagi susserdanud, vaid teinud asju kehtiva õigusraamistiku alusel. «Lihtsalt riik mõtleb reegleid käigu pealt juurde. See ei jäta Eesti investeerimiskeskkonnast ja õigusruumist kindlasti head muljet,» nentis ta. 

Silma hoiab peal ka rahvusvaheline kogukond

Tema kinnitusel on kogu protsessi vastu on kõrgendatud huvi ka rahvusvahelisel tuuleenergia kogukonnal. «Kogu selle protsessi tulemusena pidurdatakse Eesti tuuletehnoloogia tööstuse arengut ja jäävad loomata Ida-Virumaale kõrge lisandväärtusega töökohad,» nentis tuuleettevõtja.

Sõnajala kinnitusel kaaluvad nad uuesti kohtuniku taandamise taotlemist. «Võitleme õiguse nimel lõpuni,» kinnitas ettevõtja.

Asja sisulise läbivaatamise käigus saab kohus arutada seda, kas Lüganuse vald võis ehituslubade väljaandmisel tugineda varasemale ja praegusest erinevale ehitusprojektile antud kaitseministeeriumi kooskõlastusele, iseseisvalt hinnata ehitusprojektide erinevuse olulisust ja mõju riigikaitsele ning kas valla hinnang oli õige.

Vaidluse sisulise lahendamisega saab kohus edasi minna pärast seda, kui tänane määrus on jõustunud. Menetlusosalised saavad määrust vaidlustada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest.

Postimees on Sõnajalgade vägikaikaveost nii riigi kui Eesti kohtusüsteemiga viimastel kuudel korduvalt kirjutanud, kuna see on varsti juba aastaks ajaks peatanud nende Ida-Virumaale rajatava Aidu tuulepargi ehituse ning sellega kaasnevad ettevõtjatele iga kuu suured väljaminekud.

Saaga kestnud pea aasta

Kuigi Aidu tuulepargi rajamisele andis rohelise tule Maidla vallavolikogu 17. märtsi 2011. aastal kehtestatud detailplaneering – ja selle oli 2010. aasta lõpus heaks kiitnud ka kaitseministeerium –, leidis Ida-Viru maavanem 2017. aasta alguses, et Andres ja Oleg Sõnajala Aidu Tuulepark OÜ-le antud tuulikute ehitusload tuleb tühistada.

Toona Ida-Viru maavanema ülesandeid täitnud maasekretär Eve East põhjendas otsust sellega, et Aidu tuulikutele ehituslubade andmisel on eiratud seaduses nõutud kooskõlastuskohustust, samuti olla projektis vastuolusid teemaplaneeringuga.

Nii esitas ta mullu aprillis Tartu halduskohtule protesti, mille kohus ka 3. mail otsustas menetlusse võtta, peatades vendade Sõnajalgade tuulikute ehitusload 160 miljonit eurot maksvas ja 30 tuulikust koosnevas Aidu tuulepargis Ida-Virumaal.

Sellega algas kohtusaaga, mille lõppu siiamaani ei paista.

KOMMENTAAR

Otsus näitab, et seaduse ees on kõik võrdsed

Meelis Oidsalu, kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler

On hea, et kohus langetas otsuse, mis aitab liikuda edasi vaidluse sisulise lahendamise suunas. Pean oluliseks rõhutada, et Aidu tuulepargi projekti puhul oleks riik pidanud sekkuma igal juhul, ka siis, kui mingeid riigikaitselisi piiranguid ei eksisteeriks, sest ehituslubade väljastamisel ei ole järgitud õigusaktides sätestatud nõudeid.

Eestis peab valitsema nulltolerants susserdamise ja seaduserikkumiste suhtes, ka see on meie julgeoleku eluline osa. Tänane otsus näitab ka, et seaduse ees on kõik võrdsed, riik ei saa kehtestada eri ettevõtjatele erinevaid standardeid vastavalt kellegi ärihuvile.

Samuti ei ole Eesti nii rikas, et soetada ja ülal pidada kümneid miljoneid eurosid maksvaid radareid, mis lõppkokkuvõttes mitte midagi ei näita. Seega tuleb tuuleparkide arendajatelgi panustada olemasolevate radarite töövõime säilitamisse.

Oluline on teadvustada, et lisaks riigikaitselistele piirangutele kitsendavad tuuleparkide arengut veel erinevad piirangud (nt keskkonnakaitselised või kohaliku elanike huvi) ning riigikaitseliste piirangute kaotamine ei tähenda automaatselt ettevõtlusvabaduse kasvu. Samuti ei anna planeeringud arendajatele õiguspärast ootust ükskõik kui kõrgete tuulikute püstitamiseks.

Tuuleparkide kõrgus on aga alates 2000. aastast enam kui kahekordistunud: täna soovitakse püstitada juba 300-meetriseid tuulikuid ja sestap on paratamatu, et tuulepargid on meil kasvanud üle pea.

Tagasi üles