Ka ütleb Sõnajalg vastusena kaitseministeeriumi asekantsleri kriitikale, et Aidu Tuulepark OÜ ei ole midagi susserdanud, vaid teinud asju kehtiva õigusraamistiku alusel. «Lihtsalt riik mõtleb reegleid käigu pealt juurde. See ei jäta Eesti investeerimiskeskkonnast ja õigusruumist kindlasti head muljet,» nentis ta.
Silma hoiab peal ka rahvusvaheline kogukond
Tema kinnitusel on kogu protsessi vastu on kõrgendatud huvi ka rahvusvahelisel tuuleenergia kogukonnal. «Kogu selle protsessi tulemusena pidurdatakse Eesti tuuletehnoloogia tööstuse arengut ja jäävad loomata Ida-Virumaale kõrge lisandväärtusega töökohad,» nentis tuuleettevõtja.
Sõnajala kinnitusel kaaluvad nad uuesti kohtuniku taandamise taotlemist. «Võitleme õiguse nimel lõpuni,» kinnitas ettevõtja.
Asja sisulise läbivaatamise käigus saab kohus arutada seda, kas Lüganuse vald võis ehituslubade väljaandmisel tugineda varasemale ja praegusest erinevale ehitusprojektile antud kaitseministeeriumi kooskõlastusele, iseseisvalt hinnata ehitusprojektide erinevuse olulisust ja mõju riigikaitsele ning kas valla hinnang oli õige.
Vaidluse sisulise lahendamisega saab kohus edasi minna pärast seda, kui tänane määrus on jõustunud. Menetlusosalised saavad määrust vaidlustada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest.
Postimees on Sõnajalgade vägikaikaveost nii riigi kui Eesti kohtusüsteemiga viimastel kuudel korduvalt kirjutanud, kuna see on varsti juba aastaks ajaks peatanud nende Ida-Virumaale rajatava Aidu tuulepargi ehituse ning sellega kaasnevad ettevõtjatele iga kuu suured väljaminekud.
Kuigi Aidu tuulepargi rajamisele andis rohelise tule Maidla vallavolikogu 17. märtsi 2011. aastal kehtestatud detailplaneering – ja selle oli 2010. aasta lõpus heaks kiitnud ka kaitseministeerium –, leidis Ida-Viru maavanem 2017. aasta alguses, et Andres ja Oleg Sõnajala Aidu Tuulepark OÜ-le antud tuulikute ehitusload tuleb tühistada.
Toona Ida-Viru maavanema ülesandeid täitnud maasekretär Eve East põhjendas otsust sellega, et Aidu tuulikutele ehituslubade andmisel on eiratud seaduses nõutud kooskõlastuskohustust, samuti olla projektis vastuolusid teemaplaneeringuga.
Nii esitas ta mullu aprillis Tartu halduskohtule protesti, mille kohus ka 3. mail otsustas menetlusse võtta, peatades vendade Sõnajalgade tuulikute ehitusload 160 miljonit eurot maksvas ja 30 tuulikust koosnevas Aidu tuulepargis Ida-Virumaal.
Sellega algas kohtusaaga, mille lõppu siiamaani ei paista.
KOMMENTAAR
Otsus näitab, et seaduse ees on kõik võrdsed
Meelis Oidsalu, kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler
On hea, et kohus langetas otsuse, mis aitab liikuda edasi vaidluse sisulise lahendamise suunas. Pean oluliseks rõhutada, et Aidu tuulepargi projekti puhul oleks riik pidanud sekkuma igal juhul, ka siis, kui mingeid riigikaitselisi piiranguid ei eksisteeriks, sest ehituslubade väljastamisel ei ole järgitud õigusaktides sätestatud nõudeid.
Eestis peab valitsema nulltolerants susserdamise ja seaduserikkumiste suhtes, ka see on meie julgeoleku eluline osa. Tänane otsus näitab ka, et seaduse ees on kõik võrdsed, riik ei saa kehtestada eri ettevõtjatele erinevaid standardeid vastavalt kellegi ärihuvile.
Samuti ei ole Eesti nii rikas, et soetada ja ülal pidada kümneid miljoneid eurosid maksvaid radareid, mis lõppkokkuvõttes mitte midagi ei näita. Seega tuleb tuuleparkide arendajatelgi panustada olemasolevate radarite töövõime säilitamisse.
Oluline on teadvustada, et lisaks riigikaitselistele piirangutele kitsendavad tuuleparkide arengut veel erinevad piirangud (nt keskkonnakaitselised või kohaliku elanike huvi) ning riigikaitseliste piirangute kaotamine ei tähenda automaatselt ettevõtlusvabaduse kasvu. Samuti ei anna planeeringud arendajatele õiguspärast ootust ükskõik kui kõrgete tuulikute püstitamiseks.
Tuuleparkide kõrgus on aga alates 2000. aastast enam kui kahekordistunud: täna soovitakse püstitada juba 300-meetriseid tuulikuid ja sestap on paratamatu, et tuulepargid on meil kasvanud üle pea.