Linnamäe hüdrojaam sai veel aasta pikendust
17. aprill 2018, 14:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnamäe hüdroelektrijaama omav Wooluvabrik OÜ sai Tallinna halduskohtus õiguse vee erikasutusloa pikendamiseks tuleva aasta 15. veebruarini ning saab seni jätkata jaamas elektri tootmisega.
Tallinna halduskohus rahuldas 13. aprilli otsusega Wooluvabrik OÜ kaebuse osaliselt ning tühistas keskkonnaameti 29. detsembri korraldusega, millega amet keeldus vee erikasutusluba pikendamast. Kohus kohustas keskkonnaametit pikendama vee erikasutusluba kuni 15. veebruarini 2019, ütles halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu BNS-ile.
Vaidluse all oli küsimus, kas keskkonnaamet peaks pikendama Linnamäe hüdroelektrijaama vee erikasutusluba kuni keskkonnamõju hindamise menetluse lõpuni viimiseni ja ameti lõpliku otsuse vastuvõtmiseni uue vee erikasutusloa väljastamise osas.
Kui kaebajal tuleks paisutus likvideerida ja/või hüdroenergia tootmine seisata, ei pruugi tal olla enam ressursse äritegevuse jätkamiseks ja paisutuse taastamiseks, kui uus vee erikasutusluba lõpuks siiski väljastatakse. Kohtu hinnangul eksisteerivad kaalukad konkureerivad avalikud huvid vaidlustatud korralduses väljatoodud keskkonnakaitselistele eesmärkidele.
Augustis kuulutas Eesti Energia välja Linnamäe hüdroelektrijaama hoonestusõiguse enampakkumise. Enampakkumise vastu tundis huvi kuus ettevõtjat, oma pakkumuse esitas üks pakkuja Wooluvabrik OÜ. Eesti Energia müüs novembri alguses Linnamäe hüdroelektrijaama ainsa pakkumuse esitanud pakkujale Wooluvabrik OÜ.
Enampakkumise alghinnaks oli 650 000 eurot, millele lisandus käibemaks. Poolte kokkuleppel ostusummat ei avaldata.
Linnamäe hüdroelektrijaama haldamisega seni tegelenud Enefit Taastuvenergia juhatuse liikme Innar Kaasiku sõnul oli enampakkumine ja müümine muutunud seadusandluse ja regulatsioonide tõttu möödapääsmatuks.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lampi hinnangul ei ole Jägala jõel elektritootmisega jätkamine võimalik ja jõel tuleb taastada kaladele ligipääs kudealadele ning paisjärve kõrvale või asemele tuleks taastada loodusilmeline kärestikuline jõgi.
«Paisutamiseks ja elektri tootmiseks väljastatud vee erikasutusluba kehtib 2017. aasta lõpuni. Kalade läbipääsu tagamine lõhejõgede paisudel on hüdroelektrijaamade operaatorite ja paisu omanike seadusest tulenev kohustus ning senisel viisil ja praegu kasutusel oleva tehnoloogiaga elektritootmist jätkata ei saa,» ütles Lamp augustis.
Jägala jõel asuv Linnamäe hüdroelektrijaam on Eesti üks suurimaid hüdroelektrijaamasid . Hüdroelektrijaama ehitamist alustati 1922. aastal ning elektrijaam alustas tootmist 1924. aastal. Hüdroelektrijaama hoone purustati Teise maailmasõja ajal, kuid pais säilis.
Eesti Energia rekonstrueeris hüdroelektrijaama 2002. aastal, mil jaamas käivitus taas elektri tootmine. Hüdroelektrijaama võimsus on 1,15 megavatti ning viimastel aastatel on see tootnud ligikaudu 5000 megavatt-tundi elektrit aastas.