Kolm aastat Läti piirikaubandust: riik kaotab veerand miljardit maksutulu

Eesti-Läti piir

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Rahandusministeerium lõi kokku, et Läti piirikaubanduse nahka on läinud juba 130 miljonit eurot kaotatud maksutulu, millele lisandub veel teine sama palju 2018. aasta lõpuks. Selle rahaga saaks korda teha Eesti e-riigi ja tõsta 100 euro võrra pensione.  

Ministeerium tutvustas eile kevadist majandusprognoosi. Erandkorras pühendati lisapeatükk piirikaubandusele. Seal tunnistatakse avameelselt, et piirikaubandus Lätiga on hakanud oluliselt häirima Eesti riigi maksulaekumist. Eraldi probleem võib olla varimajanduse kasv, kuna suur hinnavahe tekitab motivatsiooni tuua Lätist aktsiisikaupa, mida siin edasi müüa.  

Rahandusministeerium analüüsis kolme piirikaubanduse põhiobjekti (alkoholi, sigarette ja kütust) ning arvutas välja, kui palju on Eesti riik nende pealt maksuraha lõunanaabritele kinkinud. Olgu öeldud, et tegu on siiski teoreetilise saamata jäänud maksutuluga, mis põhineb eeldusel, et aktsiisikaup, mis osteti Lätist või mõnest muust naaberriigist, oleks muidu kindlasti Eestist ostetud.

Kütuseaktsiis – maksukadu 87,5 miljonit

Piiriülene tankimine on toimunud transpordi- ja logistikasektoris pikaajaliselt. Nii nagu vedajate sihtkohad on üle Euroopa, on ka tangitud läbisõidul kõikides Euroopa riikides. Üldjuhul on tankimiste maht erinevates riikides püsinud aastaid suhteliselt samal tasemel.

Murrang leidis aset 2016. aastal, mil Lätist tangitud kütuse väärtus kasvas lausa 1333 protsenti, selgub maksu- ja tolliameti rahvusvaheliste ostude käibemaksutagastuse andmetest. Järgmisel aastal tulid juurde veel Eesti sisesed autovedajad ja eraisikud, kes on hakanud Lätis tankimas käima.

Samal ajal hakkasid mitmed Eesti tanklaketid pakkuma teenust, mille käigus on maksude deklareerimise protseduur piiriülesel tankimisel tehtud ettevõtja jaoks oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks. «Selle kõige tulemusel tangib nüüd enamik rahvusvahelistest vedajatest kütust naaberriikidest,» tunnistas ministeerium otsesõnu.

Kui eelnev jutt arvudesse ümber lüüa, siis selgub, et 2016. aastal kaotas Eesti riik laekumata kütuseaktsiisi ja käibemaksu tõttu 15,9 miljonit eurot ja 2017. aastal 34,3 miljonit eurot. Käesoleva aasta lõpuks prognoosib rahandusministeerium, et maksukahju kasvab 37,3 miljoni euroni. See teeb kokku 87,5 miljonit eurot.

Alkoholiaktsiis – maksukadu 158,4 miljonit

Rahandusministeerium kirjeldab, et sihipärane alkoholi piirikaubandus Lätiga hakkas tekkima 2015. aastal, kuid toona oli maht väike ja see jäi alla 1 protsendi kogutarbimisest. 2016. aasta kevadel avati esimene alkoholipood Läti piiril ning ostlemine hoogustus, möönab ministeerium. Alguses osteti piirilt rohkem kanget alkoholi, hiljem tuli aga õlle ja muu lahja alkohol juurde, kusjuures määrava tõuke andis selleks 2017. aasta suvine aktsiisitõus.

Kui 2016. aastal moodustasid Läti piiriostud vaid 5,3 protsenti kõigist ostudest, siis tänavu oodatakse selle kasvamist juba 24,5 protsendini. Lisaks tundis rahandusministeerium muret selle üle, et Läti piirikaubanduse tõttu vähenevad ka soomlaste ostud Eestist, kuna kuna hinnavahed Soomega vähenevad.

«Suurte koguste ostjad võivad liikuda ostueelistustega Lätti ning väiksemad ostjad võivad loobuda piiriülesest ostlemisest,» tunnistas ministeerium.

Järgnevatel aastatel ootab ministeerium Läti piirikaubanduse kasvu hinnatõusu tempos.

Kui eelnev jutt arvudesse ümber lüüa, siis selgub, et 2016. aastal kaotas Eesti riik laekumata alkoholiaktsiisi ja käibemaksu tõttu 16,7 miljonit eurot ja 2017. aastal 57,8 miljonit eurot. Käesoleva aasta lõpuks prognoosib rahandusministeerium, et maksukahju kasvab aga tervelt 83,9 miljoni euroni. See teeb kokku 158,4 miljonit eurot.

Tubakaaktsiis – maksukadu 13 miljonit eurot

Kuigi enim on piirikaubandusest kõneldes rõhutatud alkoholi ja kütust, ei saa ära unustada ka tubakat. Ministeerium märgib analüüsis, et tubakatoodete hinnaerinevus Lätiga ei ole suur, mistõttu on piirikaubanduse maht tagasihoidlik, olles peamiselt kaasnev nähtus alkoholiostudele.

Sarnaselt teiste kaupadega on ka sigarettide puhul oht, et kui soomlased käivad Eestist vähem alkoholi ostmas, vähenevad ka nende sigarettide ostud.

Rahandusministeeriumi rehkendustest selgub, et 2016. aastal kaotas Eesti riik laekumata tubaaktsiisi ja käibemaksu tõttu 2 miljonit eurot ja 2017. aastal 4,2 miljonit eurot. Käesoleva aasta lõpuks prognoosib rahandusministeerium, et maksukahju kasvab 6,8 miljoni euroni. See teeb kokku 13 miljonit eurot.

Olgu öeldud, et rahandusministeerium tugines arvutuste tegemisel deklareeritud kogustele, mida on korrigeeritud müüjate aktsiisitõusueelsete ettevarumisega.

Loe ka neid

Tagasi üles