Kuigi Eesti Panga hinnangul on Eesti finantssektorit ohustavad riskid pigem väikesed, leidub ometi majandussektoreid, kus ilmneb ülekuumenemise märke.
Eesti Pank haistab majanduses ülekuumenemise märke
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
17. aprill 2018, 11:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peamine ettevõtlussektorist lähtuv risk Eesti finantsstabiilsusele on ehitus- ja kinnisvarasektori kiire kasv. Kinnisvaraturu suure nõudluse tõttu võivad tööjõud ja investeeringud hakata koonduma sellesse sektorisse. Nõudlust suurendavad veelgi valitsuse tellimused. Majandustsükli pöördudes või tellimuste vähenedes halveneks ehitus-ja kinnisvaraettevõtete laenumaksevõime ja pankade laenukvaliteet halveneks, teatas Eesti Pank.
Lisaks võivad kiire palgakasvu ja tugeva kindlustunde mõjul majapidamised võtta liiga suuri laene. Eluasemeturg 2017. aasta teisel poolel elavnes ja kinnisvara hinnakasv kiirenes, eelkõige korterite järelturul ehk vanemates hoonetes asuvate korterite puhul.
Suure nõudluse mõju uute korterite hindadele aitas tasakaalustada uute eluruumide pakkumise suurenemine. Laenunõudlus püsib suur – majapidamiste pangalaenud ja liisingud on aastaga kasvanud ligi 8 protsenti. Kuigi võlakoormus ei ole suurenenud, sest ka sissetulekud on kiiresti kasvanud, ei pruugi praegune kiire palgakasv siiski kestma jääda.
Seetõttu võib ettevaates tekkida vajadus laenunõudeid karmistada, et piirata majapidamiste eluaseme- ja tarbimislaenude hoogsat kasvu. Peamiseks majapidamiste laenunõudlust piiravaks vahendiks on Eesti Panga kehtestatud eluasemelaenunõuded, mille rangemaks muutmisega saab vähendada laenuvõtja maksimaalset võimalikku laenusummat.
Kui rääkida väliskeskkonnast, tuleneb kõige tõsisem risk Eesti finantsstabiilsusele Põhjamaade majandusest ja pangandusest, kuna kinnisvarahinnad on seal kõrged ja majapidamiste võlakoormuse kasv jätkub.
Kuigi Rootsi kinnisvarahinnad 2017. aasta teisel poolel langesid, on hinnatase endiselt kõrge ning majapidamiste võlakoormus aina kasvab. Juhul kui Rootsi kinnisvaraturust tulenevad riskid realiseeruksid, võivad emapangad vähendada Eestis tegutsevate tütarpankade või filiaalide rahastamist ning seetõttu väheneks laenupakkumine ja Eesti majanduse rahastus tervikuna. Põhjamaade majandusaktiivsuse vähenemine aga vähendaks Eesti eksportivate ettevõtete tulusid ja laenumaksevõimet.