Jaapanis avastatud haruldaste muldmetallide maardla võib muuta kogu maailma majandust

Minamitori saar.

FOTO: CMSGT Don Sutherland

Jaapanile kuuluva Vaikse ookeani saare lähedalt avastatud haruldaste muldmetallide leiukoht võib mõne majandusanalüütikute hinnangul mõjutada kogu maailma majandust ja anda Jaapani majandusele uue hoo.

Jaapani teadlaste poolt möödunud nädalal avaldatud uuringu järgi leidub väikest Minamitori saart ümbritseva mere põhjamudas rohkem kui 16 miljoni tonni jagu haruldasi ja äärmiselt väärtuslikke muldmetalle, mida kasutatakse mitmesuguste keerukate elektrooniliste seadmete valmistamisel nagu näiteks nutitelefonid ja hübriidautod, aga ka raketisüsteemid ja radarid.

Uuringu järgi suudab saart ümbritsev muda varustada inimkonda näiteks 780 aastaks ütriumiga, mida kasutatakse kaamera läätsede, nutitelefondie ekraanide ja hübriidautode valmistamisel. Samuti suudaks maardla pakkuda inimkonnale 620 aastaks eroopiumi, 420 aastaks terbiumi ja 730 aastaks düsproosiumi. Praktilises mõttes võib öelda, et tegu on lõputute varudega.

Tegu on nii majanduslikus kui geopoliitilises mõttes uskumatult olulise avastusega, sest nii USA kui Euroopa Liit on juba pikemat aega tundnud muret selle üle, et haruldasi muldmetalle on üha raskem leida ning peaaegu kõik leiukohad kuuluvad Hiinale, kes toodab 2017. aasta seisuga ligemale 79 protsenti kogu maailma haruldastest muldmetallidest. Teisel kohal on 15 protsendiga Austraalia.

Kuna siiani on pidanud riigid sõltuma selliste metallide hankimisel paljuski Hiinast, siis võivad nad kontrollida hindu ja kasutada taoliste metallide eksporti poliitilise tööriistana. 2010. aastal tõstis Hiina näiteks mitme haruldase muldmetalli hinda kuni 10 korda, vähendades 17 erineva elemendi eksporti 40 protsenti.

Kuna haruldaste muldmetallide eraldamine merepõhjas leiduvast mudast on äärmiselt kulukas ja keeruline, siis peavad jaapanlased hakkama nüüd alles uurima, kuidas seda võimalikult optimaalselt teha võiks. See tähendab aga täiendavaid uuringuid.

Mitmest Jaapani valitsusasutusest, suurkorporatsioonidest ja uurimislaboritest moodustatud kaevanduskonsortsium loodab järgmise viie aasta jooksul esimest korda katsetada, kas muldmetallide eraldamine mudast on teostatav.

Tagasi üles